Meie peres on juba 1944. aastast tore traditsioon: koos kuusega ilmub jõuluõhtul tuppa lustakas neegripoiss Tommi. Alati naeratav kauge külaline rõõmustab nii noori kui vanu pereliikmeid vaid kaks nädalat, sest kolmekuningapäeval tõstetakse kuusepuu õue ja paljunäinud lelu kaob järgmiste jõuludeni kõigi silme alt.
Sõber Tommit kasutati präänikulaadse kasvatusvahendina, sest Aafrikasse rännanud külalist oli oodata vaid headel lastel.
Laupäeva hommikuks olid nii kuusk kui Tommi kadunud, mis tähendas, et pühad on sedapuhku läbi saanud. Kahju küll, aga teisalt jälle tore, et varsti tuleb jaanipäev, palju aiapidusid, ja kaugel need järgmisedki jõulud on.
Ühel õhtul Tommiga kahekesi telerit vaadates jäin diivanile tukkuma. Ei tea, kui kaua olin tudunud, aga ühel hetkel sain aru, et puhume Tommiga juttu.
“Te kogu aeg hädaldate, et elu on raske, raha vähe, poliitikud pätid ja ilm nöögib,” alustas soojamaa-külaline oma monoloogi. “Kui mina esimest korda ilmavalgust nägin, oli elu väga karm, praegusega ei saa seda kohe kuidagi võrrelda.”
Üritasin Tommi moraalijutlust katkestada väitega, et bensiin ja suhkur läksid jälle kallimaks ning linnaisade süül valitseb paljudel tänavatel pimedus.
Paljunäinud Tommi hakkas minu jutu peale laginal naerma.
“Kas sa, mees, üldse mõtled ka, mida räägid? Endal kõht head-paremat täis pugitud, uhke värviteleviior toanurgas, kena sõiduauto õues, tuba soe ja välismaa riided seljas,” luges väike sõber ühe hooga üles elementaarsed 21. sajandi hüved. “Oled vist unustanud, kuidas elati sel ajal, kui siiailma sündisid. Suur sõda oli just lõppenud, kuid inimesed võpatasid iga öise koputuse peale. Möödus palju aastaid, enne kui kadus oht saada külmale maale küüditatud või vangikongi saadetud. Suhkrut sai jaopärast osta, autost ei osatud unistada ja raadio oli väga suur luksus.”
Sellega meie vestlus lõppes, sest koer Kroonu andis valju haukumisega teada, et kass Suslik on hilisõhtuse jahiretke aias lõpetanud ja ootab ukse taga sisselaskmist.
Lasin kiisu tuppa, tõstsin kutsu toidukaussi piraka sülditüki, keetsin endale suure tassitäie kohvi ja vaatasin televiisorist Eurospordi värskeid uudiseid. Tommi istus kuuse all ja tema näost polnud küll märgata, et vahepeal midagi juhtunud oleks.
Järgmiste jõulude ajal proovin Tommiga pikemalt jutule saada.