Ilmar Teevet: Eesti noortesse tasub panustada ja see ongi tulevik

“Talu­pojatarkus on öelnud, et seeme peab kogu aeg varuks olema,” ­rõhutab Ilmar Teevet kodumaja klaasseintega terrassil. Foto: Urmas Luik

Tuuliku järgi leiame Vändra servast üles maja, mida oleme otsinud. Väikese tuuleveski alus on laotud Orinõmme külast kodupõllult korjatud kividest, mille Ilmar Teeveti vennad talle Saaremaalt tõid. Aias kasvavad kadakad – nii tunneb kuuelapselisest perest pärit saarlane end justkui noorpõlves, kuigi juured rebis ta sealt ammu lahti, jäädes agronoomiks mandrile.

Eestis tunnustatud Pärnumaa tuntuim põllumajandusjuht alustas Vändra kolhoosi esimehena ajal, mil vahetusid riigikord ja rahaühik, maaelu ja tootmise korraldust lammutasid põllumajandus- ja maareform, idaturg sulgus, lette täitis odav lääne toidukaup, mille tootjaid nende asukohariigid toetasid, aga Eesti Vabariigil polnud võimekust ega valitsusel poliitilist tahet kehtestada kaitsetollid.

Inimpõlv hiljem võis OÜ Vändra tegevjuht Ilmar Teevet öelda, et vastutab 60 töötaja, 1400 lüpsilehma, 1200pealise noorkarja ning 3500 hektari põllumaa eest. Aga ta on tippmajandi ülesehitamise eest maksnud asendamatu ühikuga ja võttis kolmanda terviserikke järel kuulda Mustamäe haiglas raviarsti soovitust, et “mees, mõtle, jäta töö, kui sa tahad veel kevadist linnulaulu kuulata!”. Vanaisana tahab Teevet enamat: näha lastelaste sirgumist.