Rukkirääk naasis taas kalendri järgi

Häälitsemisel sirutab rääk kaela välja ja pöörab seda kord ühele, kord teisele poo­lele. Nii võib tunduda, et sama linnu laul kostab eri suundadest. Foto: Karl Adami

Tänavu on mai võrreldes möödunudaastaste lehekuudega võrdlemisi jahe, nii öösel kui päeval. Eelmisel aastal rõõmustasid toomingaõied paljusid juba aprilli lõpul, tänavu aga mai esimesest nädalast ja ­õisi jagub jaheduse tõttu veel nädalaks–kaheks. Linnumaailmas leidub aga neid, kes hoolimata ilmast saabuvad meile justkui kalendri järgi. Räägulind näiteks potsatab rändelt rohu sisse enamasti mai keskpaigas. Nõnda tänavugi.

Pajupõõsaste varjus laulvate käosulaste ja mõne laksutava ­ööbiku kõrval oli rukkirääku kuulda südantsoojendav. Taas on nad tagasi, et täita päevad ja ööd rääkumisega. Seda isegi heinakuu lõpuni, kui olud võimaldavad. Kui selle valju hääle järgi tunnevad räägu ära lapsedki, siis silmanud on seda ruiklast vähesed. Isegi need, kes on näinud kümneid suvesid ja talvi.