Üheksa-aastane klaveripiiga kribas kirja, Rein Rannap vastas

Pärnu muusikakooli teises klassis klaverit õppiv Milana Zotovych kirjutas maestro Rein Rannapile oma muusikalistest unistustest. Foto: Erakogu

Eile oli minu elu halvim päev. Kontsert Pärnus jäi eriolukorra tõttu ära. Ostsime emmega juba varakult piletid kolmandasse ritta, et näha teie käsi ja klaverikunsti, mis on nii eriline ja võimas. Tahaksin ka saada pianistiks. Mul on ka väikseid saavutusi.

Nii kribas üheksa-aastane ­Milana Zotovych 25. aprillil, kui läkitas e-kirja ja video oma suurele eeskujule pianist Rein Rannapile. Pärnu muusikakooli teises klassis õpetaja Renata Marksalu käe all klaverit õppiv Milana on särav ja julge tüdruk. Nii jagas ta häid sõnu maestroga oma initsiatiivil. “Kirjutasin talle oma mõtetest ja unistustest,” täpsustas neiu. Piiga jäi silma otsekohesuse ja avatud meelega, kribades, et on võimaliku kriitikaga arvestanud ja võtab Rannapi nõu kuulda. “Teen vigu, aga unistan, et saan kõik tehniliselt ilusaks,” võis lugeda Milana kirja viimastest ridadest.

Kaks päeva hiljem potsatas piiga postkasti vastus. “Ma ei suutnud ­seda uskuda. See oli üllatav ja suur au väiksele inimesele,” ütles Milana tabavalt.