Tarmo Luks: Olen elus mõne miljoni kokku korjanud küll

Merele minnakse paadikuurist, kus ­leidub isegi veel poole sajandi vanust kola, mis eelkäijaist Sauga jõe kala­sadamasse maha jäänud. Punased lipud on siiski püünisemärgised, mitte nõukogude­aegselt ­punased. Foto: Urmas Luik

Tarmo Luks on Raekülas elav kutseline rannakalur, kes neljandat põlve oma suguvõsa meesliinis teeninud igapäevast leiba kalapüügiga Pärnu lahel. Väljaspool kodulahte on ta aga üks esimesi Pärnu rannakalureid, kes katsub kalaõnne siia mõnekümne aasta eest ilmunud üht võõrliiki, ümar­mudilat, Riia lahest püüdes.

Kuigi kutselt kalur, kelle tööpäev algab enamasti siis, kui ülejäänud rahvas magab õiglast und, on mees leidnud pere ja töö kõrvalt aega tegelda rahvatantsuga, mille kohta ütleb, et tunneb ennast laval hästi nagu kala vees. Ega ole unustanud noorpõlve spordialasid korv- ja jalgpalli. Niisamuti varases nooruses õpitud võistlustantsu, mis kahtlemata pani aluse ta rahvatantsuhuvile.

Kalurina on Luks võtnud oma elukutset enamana kalapüügist, rääkides kaasa püügipiirangute kehtestamisel keskkonnaministeeriumi esindajatega, olles Pärnu kalurkonnas kujunenud üheks selle eestkõnelejaist. Peale selle murrab ta peab, kuidas ehitada rannakalureile parim transpordipaat, ja lõppeks hakanud kok­kama, õpetades rahvast õigesti kalu puhastama ja fileerima ning mereandidega pannil, ahjus või grillil oskuslikult ümber käima.

Luksi suurim merendusega seotud mure on seotud aga rannakalapüügi jätkusuutlikkuse ja Pärnu lahe kalavaru säilitami­sega, millest ta avameelselt kõnelebki.