Küsimus ja vastus: Miks projekti “Hoovid korda” toetus on mõeldud ainult avalikult läbipääsetavate korter­elamute õuealade heakorrastamiseks?

Avalikus kasutuses kortermaja hoovi kasutab palju inimesi, ka need, kes seal ei ela. Foto: Sille Annuk

Küsimus: Kolm aastat tagasi tõstsin Pärnu Postimehes esile teema, miks Pärnus on nii, et projekti “Hoovid korda” toetus on mõeldud avalikult läbipääsetavate korter­elamute õuealade heakorrastamiseks, aga seda ei anta kortermaja hoovidele, kus aed piiratud hoonete, aia või hekiga.

Meie kaheksa korteriga elamul on iluaed, mida piirab hekk ja aed, millel väravadki ees. Seega ei ole meie aed, mis pakub turvatunnet majaelanikele ja pelgupaika arvukatele lindudele, see hoov, mida Pärnu linnavalitsus aktsepteeriks. Meie toetust ei saa.

Pärnu linnaisad ei tea, mis asi on hoov. “Eesti keele seletava ­sõnaraamatu” järgi on alevis või linnas olev hoov tara, müüri või hoonetega piiratud õu. Pärnus sellest aru ei saada, siin on teisiti: hoov peab olema läbikäidav!