Raamidest välja! Moekunstnik Mariliis Niine loob oma käekirja

Lugu algab vanavanemate aiast. Kuueaastane Mariliis on just lasteaiast koju jõudnud. Ta lippab vanaema magamistoa kapi juurde. Nimelt on tal vaimustavalt suur garderoob: ühel pool riided, teisel kingad ja kotid. Kõik on kindla süsteemi järgi paigutatud.

Piiga valib hoolikalt rõivad ja lohistab end mitu numbrit suuremates kontsakingades õue. Vanavanemate pool saavad selgeks lilled, Tiimarist ostetud kladed on tulvil nende kritseldusi. Nii toimetab ta, käed mullas, uhke kostüüm seljas. Järgmisel päeval, kui selgub, et vanaema kapp on otsast otsani läbi kammitud, mähib ta end kardinasse.

​Praegu, üle kahe kümnendi hiljem näib see mälestus kui pika teekonna lähtepunkt. Tuleval nädalal 27aastaseks saav pärnakas Mariliis Niine on eelkäijate aias kuuldut ja garderoobist nähtut endaga kaasas kandnud. Tänavu naasis ta tuttavate taimede ja inimeste juurde, pühendades neile moekollektsiooni.

Eestis ja võõrsil oskusi lihvinud ja meie moelavadel uuenduslike ideede, julgete värvide, mustrite ja materjalidega silma paistnud Niine on naine, kes ei lepi tavalisega. Tema hinnangul ei peaks tööd tegema hästi, vaid väga hästi, andma endast alati maksimumi, tundma oma oskusi, aga nägema arenguruumi, rääkima lugu ja pakkuma sõud.

Õmblemisoskus ei jõudnud fantaasiale järele

Loovaineteni jõudis Niine arvatust hiljem. Kui sõbrad ja klassikaaslased käisid pärast kooli kunstikoolis, sõidutas ema Niinet ühest trennist teise: tantsima, ujuma või tennisesse. Kunst tundus tollal ajaraiskamisena. Põhikooli lõpuklassis keerlesid neiu mõtted tuleviku ümber.

Gümnaasiumi eel lappas ta raamatuid ja moeajakirju: plaan sai selgemaks. “Otsustasin, et lähen kunstikooli,” teatas Niine ootamatult. “Mäletan esimest ülesannet: pidin geomeetrilisi elemente kasutamata joonistama geomeetrilise kujundi. Ma ei saanud sellest aru. Alustasin kolm korda.” Tasapisi läks lihtsamaks, ta leidis oma käekirja ja mõistis, kuidas end käeliselt väljendada.

Eesmärk oli koostada Eesti kunstiakadeemiasse (EKA) astumiseks portfoolio. “Nägin, kui lihtsasti tuli see paljudel eakaaslastel välja. Mina pole end kunagi milleski heaks pidanud, aga mul on põhimõte, et ma ei anna alla. Teinekord sütitab mind see, kui keegi on minust parem,” avaldas Niine.