Torm tuulutab kindlustusseltside rahakotti

Kui oma vara teadlikult ohtu seatakse, ei ole mõtet kindlustusseltsist kahjuhüvitist küsima minna. Foto: Ardi Truija

Ajad on tormilised: vesi tungib tänavatele, tuul pillutab oksi ja murrab puid. Kahju, mida inimesed kannatavad, ulatub miljonite eurodeni, mis tuleb korstnasse kirjutada, kui ei ole vettpidavat kindlustuslepingut.

Näiteks Seesam Insurance ASile on detsembri lõpu ja jaanuari alguse tormid toonud ligemale 80 kahjuteadet kokku 250 000 euro eest. If P&C Insurance AS aga luges möödunud aastal kokku 391 tugevast tuulest tingitud kindlustusjuhtumit, mille hüvitamiseks kulus 880 000 eurot.

Salva Kindlustuse ASi kindlustusdirektori Urmas Kivirüüti andmetel sai Eesti kindlustusturg viimase tormiga üle 500 kahjuavalduse summas üle 1,4 miljoni euro, mis Eesti mastaabi kohta on üsna suur number.

“Jah, tormide ajal kahjude ja väljamaksete arv kasvab ning see mõjutab otseselt kindlustusseltside majandustulemusi,” nentis ka ERGO Kindlustuse ASi kindlustusdirektor Andres Konsap. Et seltsid oleks võimelised hüvitama kahju, mis üldjuhul on suurem, kui kliendid kindlustusmaksetena tasunud, on tema sõnutsi mingi “mõistlik hulk” torme juba kindlustushinna sisse arvestatud.

Üle poole kindlustamata

Konsap usub, et loodusstiihiad panevad inimesi oma vara kindlustamisele mõtlema. Pahatihti mõtlemisest kaugemale ei jõuta. Eesti suurimate kindlustusepakkujate kinnitusel ei ole nende kliendibaasid heitlikele ilmadele vaatamata eriti kasvanud.

If P&C Insurance’i kommunikatsioonijuhi Rain Porsi andmete kohaselt on kindlustamata koguni 60 protsenti kodudest.

“Kahjuks ei mõtle paljud kindlustusvajadusele enne, kui häda käes. Teiste õnnetuste kõrvalt nägemine ei ole sageli mõjuv hoiatus ja loodetakse, et endaga selliseid asju ei juhtu,” sõnas Seesam Insurance’i turundusspetsialist Evi-Liis Arvisto.

Eri lähenemised

Kui juhtub, on hilja. “Hea, kui õpitakse teiste vigadest, kurb, kui enne kindlustamiseni jõudmist tuleb äralennanud katus ise kinni maksta,” selgitas Konsap kindlustuses kehtivat põhimõtet, et mingi riski vastu kindlustades ei saa see juhtum olla juba toimunud või toimumas.

Selle suhtes, kas inimene saab oma vara kindlustada veel päev enne tormi, on kindlustusfirmad eri meelt. “Ei, päris selline asi ei ole kahjuks võimalik, et tormihoiatust kuuldes soovite neljaks päevaks oma maja kindlustada, see oleks juba “põleva” maja kindlustamine,” põhjendas Konsap, et sel juhul poleks tegemist ootamatu ega ettearvamatu sündmusega.

Sama meelt on RSA Estonia kahjukäsitluse osakonna juht Eero Link. “Täna, soovides kindlustada Pärnu ranna rajoonis Supeluse tänaval oma eramut, kui on teada, et seal uputab, ei ole tegemist ootamatu ega ettenägematu sündmusega, mille vastu kindlustada saab,” tõi ta näite.

Ometi ei välista Salva kindlustusdirektor Kivirüüt, et klient mõni päev enne tormi oma maja kindlustab. “See, kas konkreetne torm konkreetse kliendi vara kahjustab, on siiski ettenägematu sündmus,” leidis ta.

Ka Seesamist öeldi, et kindlasti ei keeldu nende kindlustusselts lepingu sõlmimisest, kui järgmiseks päevaks tormi lubatakse.

Üldjuhul sõlmitakse kodukindlustusleping aga aastaks, mitte paariks päevaks. Ent nagu Arvisto ütles, on kliendil õigus leping enne tähtaega lõpetada ja kasutamata perioodi eest raha tagasi saada. Sellega jääbki inimesele põhimõtteliselt võimalus pärast tormiperioodi lõppu kindlustusest loobuda ja raha tagasi saada.

“Kindlustusest loobumist kindlasti ei soovitaks, kuna 100 protsenti riskivaba olukorda ei tule tõenäoliselt kunagi,” lausus Arvisto. “Kui ilmajaam tormi ei luba, siis muud riskid (tulekahju, vargus, torustike leke) võivad ju realiseeruda ka tuulevaikse ilmaga.”

Kodu- ja kogukindlustus

Porss soovitas inimestel hoolega lugeda oma kindlustuslepingut ja teha endale selgeks, kas nende kodukindlustuspakett sisaldab ikka kaitset tormituulte eest. Enamiku kindlustusseltside kodukindlustuslepingud seda kaitset pakuvad.

Küll lähenevad seltsid varakindlustusele erinevalt. Näiteks Ifi kodukindlustus ei hõlma automaatselt koduse vara kaitset, mistõttu inimest võib kindlustusseltsi poole pöördudes tabada ebameeldiv üllatus. “Pahatihti kaasneb tormiga voolu kõikumisi, mis võivad kahjustada kodumasinaid, ja selle hüvitamiseks peab olema kodune vara kindlustatud koguriskikindlustusega,” selgitas Porss.

Seevastu RSA lähtub põhimõttest, et nende toode oleks kompaktne, üheselt arusaadav ja sisaldaks võimalikult vähe eraldi juurde ostetavaid lisasid, mis loovad segadust arusaamisel, mille vastu siis ikkagi kindlustatud ollakse.

“Kodukindlustuse toode on kompaktne ja sisaldab kaitset nii tormi, rahe, üleujutuse kui automaatselt kaitset elektroonikale elektri kõikumise, katkestuse tagajärjel tekkinud (üle/alapinge) kahju vastu ja neid ükshaaval lisama ei pea,” selgitas Link.

Ühele torm, teisele mitte

Mõneti erineb kindlustusfirmati seegi, kui kiiresti puhuvat tuult nad tormina käsitlevad. Näiteks RSA loeb tormiks tuult, mis puhub vähemalt 18 meetrit sekundis. Nagu Seesamgi. Ifis aga loetakse tormi tekitatuks kahju, mille on põhjustanud tuul kiirusega vähemalt 21 meetrit sekundis.

ERGOs saab kodu tormi või üleujutuse kahju korvamiseks kindlustada kas Midi või Maksi tootega. Midi puhul loetakse tormiks tuult kiirusega alates 18 meetrist sekundis, Maksil pole tuule kiirus määratud.

“Eesti ehitusnormid näevad ette, et hooned peavad olema ehitatud selliselt, et pidada vastu vähemalt 25 meetrit sekundis puhuvale tuulele,” tõdes Link, et kindlustusfirmad on isegi leebemad, kui ehitusnormid ette näevad. Seega, nagu ütles If P&C Insurance’i varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto, ei tohiks kahju hüvitamine tuule kiiruse taha küll jääda.

Tuule kiiruse mõõtmisel lähtutakse kindlustuskohale lähima ilmavaatlusjaama andmetest. Ent mitte ainult. “Kui teadaolevalt selles piirkonnas tormi ei ole olnud, kuid näiteks katus on viga saanud, uuritakse juhtumit lähemalt,” täpsustas Arvisto. Näiteks laastavad äikesetormid väga piiratud alal, mistõttu mõõtejaamad ei pruugi tugevat tuult registreerida. “Sellisel juhul lähtume tegelikust olukorrast: kui ikka on näha tormile iseloomulikke kahjustusi, siis kahju ka hüvitatakse,” kinnitas Arvisto.

Mis üleujutuse puhul veetaseme tõusu puutub, siis selles suhtes ei ole kindlustusseltsid joonlauaga paika pannud, kui kõrge peab vesi olema, et üleujutusest tingitud kahjustusi saaks kindlustusjuhtumina käsitleda.

Küll ei kuulu hüvitamisele juhtumid, kus inimene on ohte trotsides ise oma vara ohtu seadnud. “Kui sõiduk pargitakse üleujutusohus piirkonda, et minna edasitungivat veemassi vaatama, või sõidetakse lausa tõusvasse vette, tekib küsimus sõiduki tahtlikust kahjustamisest, mis hüvitamise alla ei kuulu,” märkis If P&C Insurance’i suurkahjude osakonna juht Urmas Saar.

Tasakaal peab olema

Igal juhul ei kirjuta ükski kindlustusselts Kivirüüdi kinnitusel lepingutesse nüansse, mida võiks nimetada salakavalaks. Sellised müüdid tulenevad tema hinnangul sellest, et inimesed ei pööra lepingu sõlmimisel pahatihti küllaldaselt tähelepanu kokkuleppe tingimustele ja keskenduvad eelkõige soodsaima teenusepakkuja otsimisele.

Tuleks leida kindlustusselts ja teenusepakett, mis kõige paremini vastab inimese materiaalsele võimekusele, kindlustatava vara hulgale ja keskkonnariskidele. “Ehk et kindlustuskaitset liiga laiaks viies muutub kindlustusmakse ülemäära suureks ja kaitset liialt kitsendades tuleb kliendil palju kahju ise korvata,” nentis Kivirüüt, et tähtis on leida tasakaal oma võimaluste ja vajaduste vahel.