Nagu me juba teame, saab viimasel ajal Eestis palju nalja. Oleneb muidugi kohast, igal pool küll ei saa. Pärnus enamasti ei saa, aga eelmine nädal täitsa sai, kui avalikustati konkursile “Ettevõtlik pärnakas” laekunud ideede lühikirjeldused. Võistlusele laekus 31 mõtet, millest 25 paremat järgmisse vooru pääseb.
Mida siis üks ettevõtlik pärnakas 3000eurose preemia saamiseks ette võtaks? Näiteks rajaks ta Audrusse uisustaadioni, hakkaks tootma mustkunsti illusioonide õpetuse DVDsid, pritsmeid vältiva WC-poti vahtu ja loomulikult veesoonte leidmiseks mõeldud pendleid.
Natuke originaalsema lähenemisega ideede hulgast leiab meestele ja naistele teenuseid pakkuva ilusalongi, tantsukooli ja rõivakaupluse rajamise, Pärnu logoga toodete valmistamise ja haljasalade ning kalmistute hooldamise.
Mõtteid on veel, nende täisnimekiri on avaldatud nii Pärnu linna kui Pärnu Postimehe kodulehel.
Hea küll, natuke sai nalja üle pika aja ja täitsa tore oli, kuid milles on point, asja iva? Iva on selles, et kahjuks on selline konkurss juba eos üks linnukese ja kõlavate sõnade tegemise püüe. 3000eurose preemiaga (võrdluseks: “Ajujahi” preemiafond on 95 000 euro) suurt pendliäri püsti ei pane, aga kõik asjaosalised, korraldajad ja ilmselt sponsoridki jäävad rahule, sest ettevõtlust on arendatud ja inimesi on haritud.
Kogu selle pika protsessi käigus, arvestades sama konkursi raames ees ootavaid koolitusi, saab teha veel ilusaid ja suuri sõnu, kuid see ei ole kahjuks enam naljakas.
Aga vahest siiski on. Ainuüksi turundus ja müük oleks konkursile laekunud idee puhul, mis paneb ette hakata pakkuma välismaistele klientidele hambaraviteenuseid, päris humoorikas ettevõtmine. Küsimus, miks peaksid võõrsilt tulnutele mõeldud hambaraviteenused kohalikele osutatavatest paremad, odavamad või kallimad olema, kahjuks nii humoorikas enam ei tundu.
Muidugi, las inimesed toimetavad, möllavad ja edendavad, tegelevad kas või ettevõtlusega, peaasi, et endale heroiini ei süsti. Ent Pärnu asjad kukuvad alati kuidagi, andke andeks, pärnulikud välja. Ilmselt teisiti ei saagi ega peagi, aga pole mõtet sipelgat elevandina esitada. Ainus asi, mis suureks puhudes meelt rõõmustab, on punane õhupall.
Kui nüüd nali ja linnukese pärast konkursside korraldamine kõrvale jätta, siis tegelikult vähemalt üks asine idee “Ettevõtlikule pärnakale” siiski laekus. See on loomahoiuteenuseid vahendav veebikeskkond, mis viib kokku lemmikloomale hoidja otsija ning hoidmisteenuse pakkuja. Arvatavasti saaks selle aga ära teha Facebookis suisa tasuta ja arendada ettevõtmist mõne MTÜ tiiva all projektirahast või vabatahtliku tegevuse abil. Nii et milleks see konkurss ja ajakulu peale selle? Kui teoreetiline 3000 eurot muidugi välja arvata.
Selmet jääda virisejaks ja kritiseerijaks, pakun konkursil osalemata välja mõtte luua internetipood. Asuks see Pärnu kesklinnas, internetti müüdaks soodsalt kilokaupa ja igal kilol oleks Pärnu logo peal. Pendeldaks küll.