Pärnumaa supluskohtade vee kvaliteet on praegu suurepärane

Pärnu keskranna vee kvaliteet on terviseameti mõõtmistulemuste kohaselt praegu suurepärane. Foto: Urmas Luik

Suplushooaja avamiseks 1. juunil on tänase seisuga valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ja kus vee kvaliteet vastab nõuetele.

Pärnumaal on mais vee kvaliteeti mõõdetud viies rannas: Pärnu keskrannas, Raeküla ja Vana-Pärnu rannas ning Reiu ja Kabli rannas. 21. mai seisuga on vesi kõigis neis supluskohtades  suurepärase kvaliteediga.

Eelmisel aastal mõõdeti Pärnumaal vee kvaliteeti veel Pärnus Mai rannas ja Valgerannas, samuti Pärnu jões Rääma väliujulas ja Saare tänava pikenduse ujumiskohas, kuid praegu nende kohta värsked seireandmed puuduvad.

Raeküla ranna kohta on teinud terviseamet siiski märke, et varasematel aastatel on suplusvee tase seal kõikunud, mistõttu nelja-aastasel hinnangul (2015–2018) põhinev suplusvee kvaliteet on loetud pigem halvaks.

Kokku teeb terviseamet vee kvaliteedi seiret 85 supluskohas, neist 37 on mererannad ja 48 siseveekogu.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Lembi Tiksi sõnade kohaselt on tänavuse suplushooaja suurim muudatus see, et enam ei nõuta avalikes ujumiskohtades riietuskabiine, tualettruume ja prügiurne.

„Muudatuse tingis asjaolu, et vana korra kõrged nõudmised tekitasid paljudele supluskohtade valdajatele probleeme ja takistasid seega supluskoha asutamist,“ selgitas Tiks, kelle sõnutsi pole supluskohana registreerimata veekogu valdaja kohustatud reostusohtu näitavaid veeproove tegema. „Tulemus oli olukord, kus inimesed käisid suplemas kohtades, mille vee kvaliteet ei vastanud nõuetele.“

Tiksi jutu järgi ei saa terviseamet sellistes kohtades suplemist takistada, mistõttu tuleb seiratavaid supluskohti lisada. „Kuna eelkõige on oluline kaitsta inimeste tervist, tuleb suurendada avalike supluskohtade hulka ja motiveerida nende haldajaid vee kvaliteeti regulaarselt kontrollima,” märkis ametnik. “Sel aastal on näha, et huvi veekogu supluseks avada ja seega vee kvaliteeti kontrollida on eelmise aastaga võrreldes suurem.“

Supluskohad peavad olema hooajal hooldatud ja korrastatud. Seal olgu alati suplejatele nähtaval suplusvee kvaliteedi info ja koha valdajate kontaktandmed.

Kuna inimesed on harjunud suplema avalikes looduslikes veekogudes, tuleks alati endalgi vee puhtuses veenduda. Veekogu sobivuses on põhjust kahelda näiteks siis, kui vees on näha mis tahes materjalist hõljuvaid esemeid, õlikile või on vesi läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga või kui veekogu lähedal asub võimalik reostusallikas nagu kanalisatsiooni väljalasketoru või sadam.

Lahtiste haavadega tuleks suplemist vältida isegi nõuetele vastavas ja vee kvaliteeti seiratavas supluskohas. Tänavu ei tohi unustada hoida kaasinimestega mõistlikku vahet.

Eelmise suplushooaja vältel võeti kõikidest jälgitavatest supluskohtadest ligemale 600 suplusveeproovi, neist umbes 200 terviseameti järelevalve käigus.

Proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli (kolibakteri) ja sooleenterokokkide hulka. Need on tavalised ja levinud bakterid, kes elavad inimeste ja muude soojavereliste loomade soolestikus. Kuna nad võivad elutseda lühikest aega väliskeskkonnaski, on nad head indikaatororganismid, et määratleda fekaalset reostatust.

Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist 31. augustini.