Väike-kärbsenäpp – suleline, keda kohtab vaid metsas

Metsas peab kärbsenäpp jahti sageli samadelt okstelt. Neilt teeb ta sööstlende, et tabada mööda lendavaid putukaid. Foto: Karl Adami

Hõredas männikus sirtsuv ja seal putukaid napsav hall-kärbsenäpp toimetab küllaltki kõrgel. Metsas elutsev must-kärbsenäpp seevastu on üsna närvi­line ja kipub inimesest eemale hoidma. Mõlemat on mul aastate jooksul õnnestunud puistutes väga harva pildistada. Hõlpsam on neid silmata ja jäädvustada aias. Meie metsades toimetab aga ka kärbsenäpp, kes aeda hea meelega ei tiku ja keda tuleb just puistutest otsida.

Väike-kärbsenäpp on kindlasti vähem tuntud kui tema suuremad aias toimetavad sugulased. Teda ei kohta lati­ealises puhtkuusikus ega pulksirgesse rivvi joonduvate kaskede keskel. Tema eelistab vanu eri­ilmelisi kuuse-segapuistuid, kus leiduks alusmetsagi. Naabriteks on tal tihti muu hulgas kolmvarvas-rähnid, laanepüüd ja mets-lehelinnud. Need sulelised ei kipu samuti noorendikesse. Väike-kärbsenäpi territooriumieelistusi ei ole inimsilmal võimalik täielikult läbi näha. Vaid ta ise teab, mis talle sobib, kuid kui astuda näiteks mõnda suuremasse vääriselupaika, võib olla veendunud, et seal toimetab mõni pisike kärbsepüüdja.