Lumevärvi metsaõite seast leiab ainest parfüümitööstuski

Valgeid metsaõisi jagub suve esimesse pooldegi. Foto: Karl Adami

Toomingaõite joovastavat lõhna ja metsapõrandat katvat võsaülase- ja jänesekapsa­vaipa saab tunda-näha taas pea aasta pärast. See ei tähenda, et nüüdseks on loodus ­kogu õiteilu minetatud, vaid õitsemisjärje on üle võtnud ülejäänud valgete õitega, hämaras puistus otsekui helendavad metsataimed. Lähinädalatel pakuvad silmailu kuningakübarad, uibulehed, soovõhad, laanelilled, leselehed, pohlad, sookailud, metsmaasikad, maikellukesed. Uudistamist väärivad nad kõik, kuid valgete õite­ga taimedest meelitavad mind enim need neli.

Laanelill

Kõige rohkem tunnen rõõmu, kui metsa on lehekuu lõpul või juunis puistatud laanelilli. Neid heledaid õietähekesi kohtab praegu okas- ja segametsas. Suisa põlislaanes, kus nad torkavad eriti silma hämaras, mil harilikult sean end koduteele. Hariliku laanelille õitel on tihti seitse kroonlehte ja seitse tolmukat, mis on taimeriigis üsna haruldane arv. Kuigi inimesele pilkupüüdvad, ei kipu neid lilli külastama putukkülalised. Õietolmu moodustuminegi ei taha sujuda, seega pole üllatav, et seemneid tekib laanelillel vähe ja kui tekib, süüakse seemnekupar takkapihta ära.