Toomas Alatalu: Võitlus ja mäng USAs

Augustis allutatakse rahutused USA valimiskampaania vajadustele ja alles järgmise aasta jaanuarist peale saame öelda, mida need kokkuvõttes muutsid. Foto: THOMAS SAMSON/AFP

Revolutsiooniteoorias on mõiste “lootuste purunemine” ja sestap saab öelda, et Barack Obamal, esimesel mustanahalisel ja demokraadist USA presidendil (2009–2017) on oma süü seal praegu rulluvas. Just tema ajal (järjekordselt) puhkenud rassirahutuste käigus ehk 2013. aastal sündis nüüdse liikumise peamootor Black Lives Matter (mustade elu on väärt), ent toona ei suudetud midagi muuta, sest vastu oli Obama, täpsemalt Demokraatliku partei ladvik.

Võimukaotuse järel tegeles see­sama ladvik (Pelosi, Schumer, Schiff, Nadler) meedia toel 3,5 aastat üksnes Trumpi ametist mahavõtmisega. Algul teda Kremli tööriistaks kuulutades ja siis neli kuud vales Ukraina-poliitikas süüdistades. 2015. aastal keeldus Obama valitsus USA sõjabaaside ümber­nimetamisest, mida nüüd demokraadid ise Trumpilt nõuavad. Teisisõnu, tegemist on pada-sõimab-katelt-rin­giga ja arvestades tippude vanust – Trump 74, Biden 78, Pelosi 80 –, peaks olema selge, et kui praegu USAs mingi muudatus tehakse, siis just nii suur, kui läheb vaja valimiste võiduks. Rassi­suhete reformimine jääb juba järg­mise põlvkonna juhtide teha.