Lind, kes eelistab uueväärseid pesakaste

Iga emaslinnu saabudes hakkab isane näitama kokku krahmatud pesaõõnsusi ja nii võibki ühel isasel olla mitu paarilist. Foto: Karl Adami

Tavaliselt on esimesed aeda jõudnud must-kärbsenäpid mind rõõmustanud juba mahlakuul, kuid tänavu silmasin arglikku must­valge rüüga isaslindu alles mais. Rahesadude ja vingete tuuleiilide vahel käis härra vargsi pesakaste revideerimas, kuni tabas end vististi mõttelt, et on sellega hiljaks jäänud, ja taandus hoovitagu­sesse metsa.

Nimelt olid aias jõudnud end pesakastidesse sisse seada nii ­salu- kui rasvatihased. Nördinud isaslind avas noka kuuse-männi segametsas. Tal polnud aimugi, et mõni päev pärast aiakülastust kupatas südikas põldvarblane huviväärsetest pesakastidest välja mõlemad tihaseliigid ning kastid jäid tühjalt aeda kaunistama.

Enamasti olen kohanud must-kärbsenäppe, kes pesaõõnsuse ­nimel on olnud valmis suisa elu loovutama. Olgu konkurent liigikaaslane, mõni tihastest, lepalind või põldvarblane. Must-kärbsenäpp ei kaitse niivõrd territooriumi, kuivõrd konkreetseid pesaõõnsusi. See isaslind aga nähtavasti ei hoolinud konfliktidest.