Pisipõnn peaks mäest alla laskma vanemaga

Lastel on võimatu värvikirevatest kelguvirnadest ükskõikselt mööda minna, ka emaga Maximasse tulnud kaheaastane Adrian leidis kohe põnevat uudistamist. Foto: Ants Liigus

Kelgutamine on küll ülilõbus tegevus, kuid võib kaasa tuua raskeid traumasid, näiteks levib teismeliste seas kelgul mäest alla püsti sõitmine, millega imiteeritakse lumelauasõitu.

Poodides leidub eri tegumoega liulaskmise vahendeid palju ja hinnakääridki laiad. Valida võib rahva seas Salvo kelguks kutsutava tegumoega kelgu, millel on seljatoe kõrgus erinev – kõrgem ei lase nii lihtsalt maha kukkuda. Mõnel kelgul on istumiskoht maapinnast ülespoole tõstetud: lapsel soojem istuda. Osa kelke on piduritega, mis tähendab, et vanemad peaksid nende kasutamise lapsele selgeks tegema. Nagu auto käitub libedal pidurdades etteaimamatult, võib üllatada mäest alla kihutav kelkki.

Müügil on ka täispuhutavaid kelke, mõnda neist saab nöörist tõmmata, teised on mõeldud vaid mäest alla laskmiseks. Laste silmad panevad eriti särama roolitavad kelgud, kuid need on kõige soolasema hinnaga.

Lumi tõi huvi

Maxima ostujuht Kent Kirikal ütles eile, et suurem kelguostmine läks lahti alles paari päeva eest. “Ega ilma lumeta eriti keegi kelku osta,” nentis ta.

Kõige paremini lähevad kaubaks kuni paarkümmend eurot maksvad kelgud, üldjuhul plastist ja järelveetavad.

Puitkelkude plussina tõi Kirikal aga välja, et neid saab osade kaupa osta. Kes tahab, valib lihtsama variandi, aga juurde võib soetada seljatoe, lükkamisleeni ja soojakotigi.

Kelke, mille hinnad jäävad 60–80 euro kanti, ostetakse harva, kuid olukord muutub vastu kevadet, kui talvevarustuse allahindlus tehakse. “Kogemus näitab, et kalleid kelke ostetaksegi enamasti hooaja lõpul järgmiseks talveks ette,” rääkis Kirikal.

Täiskasvanudki ei pea kelgutamisrõõmust ilma jääma. Pärnu poodidest leiab Soome kelkudena tuntud sõiduriistu, millega jalastel seistes liuelda saab. Näiteks Härma kaubahoovi Magaziinist leidsime täiskasvanute ja laste jalastega kelgud, mis juba aastakümneid tuttava tegumoega, ja Port Arturi Matkaspordist moodsa metallist sõiduriista.

Magaziini müüjad rääkisid, et talve hakul läksid Soome kelgud väga hästi, just eakamad inimesed otsivat neid agaralt.

Hooletus toob traumasid

Lapsevanemate üks eesmärke poes kelku ostes on valida kõige turvalisem. Pärnu haigla traumatoloogia ja ortopeedia resident Janno Atna tõdes aga, et traumade vältimist silmas pidades pole tähtsaim kelgu kuju, vaid hoopis keskkond, kuhu laps liugu laskma lubatakse.

Atna nentis, et kelgutamine annab igal talvel arstidele tööd. “Tüüpiline viga on, et vanemad lubavad pisikesed lapsed üksi mäest alla laskma,” nimetas ta. “Käisin oma väikese lapsega Munamäel kelgutamas ja palju jäi silma, et kahe–kolmeaastased sõidavad üksi mäest alla.”

Laps võib ju istuda turvalisena tunduvas kõrge seljatoega kelgus, kuid ta ei oska seda peatada või suunata, kui sõiduriist mõne jääkamaka või puujuurega kohtudes suunda muudab või teine laps kelgu ette astub.

Nii tasub vähemalt mõneaastaste laste turvalisust silmas pidades vanemail nendega koos kelgule istuda. Seda eriti Pärnu ainukesel mäel – Munamäel, mis alatasa liuglejaist tulvil. “Pole olemas täiesti turvalist kelku, lapsevanem on see, kes lapsele turvalisuse peab tagama,” rõhutas arst.

Teine traumaohtlik rühm on 12–13aastased, kes sageli kipuvad oma võimeid üle hindama, näiteks sõidavad kelgul püsti ja kukuvad seepärast tihti.

Kukkudes saadavad sinikad ja marrastused pole tavaliselt ohtlikud, teine lugu on millelegi otsa sõitmisega. “Suurel kiirusel mäest alla vastu puud sõitmisel võib saada raske peatrauma või luumurru,” hoiatas Atna.