Valter Aasmäe: Üldised huvid ja kummitempel

Valter Aasmäe Foto: Pm

Eri ajal kehtinud põhiseaduse (edaspidi PS) redaktsioone võrreldes selgub, et 1920. aastal (vt § 24) ja 1937. aastal (vt § 26) nimetati “üldisi huve” üks kord, aga 1992. aasta redaktsioonis (vt § 32) juba kolm korda. Üldised huvid olid ja on aluseks omandi sundvõõrandamisele. Viimati on lisatud säte, mis keelab omandi kasutamist üldiste huvide vastaselt, ning säte, mis keelab mõnda liiki vara omandamist. Seega, kehtiv PS laiendab üldiste huvide rakendusala.

Lahti kirjutamata huvid

Paraku pole meie seadusloomeasutused eesotsas riigikoguga võtnud vaevaks seaduses “üldiste huvide” määramise reegleid lahti kirjutada.

Riigikogu on seadusandlik võim ja kannab üldist huvi. Kuna riigikogul pole oma tööorganit, on ta teatud mõttes täitevvõimu sõltlane. Enamasti töötavad õigusaktide koostamisel vajalikud asjatundjad valitsusele alluvates ministeeriumides. Nii tekib olukord, kus riigikogu võib nimetada kummitempliks. Samal põhjusel jääb üldine huvi alla avalikule huvile.

Üldisi huve pole võimalik ega mõttekas defineerida. Tuginedes PSile, tuleb riigikogul seaduses senisest selgemalt sätestada, millistel organitel on õigus öelda, et see toiming tema halduspiirides on üldistes huvides, aga too üldiste huvide vastu. Sundvõõrandamine on seadusega reguleeritud, kuid omandi väärkasutuse kohta pole lahendust.

Vastavalt PSile on riigikogul õigus ja kohustus seadustega sätestada Eesti üldiste huvide rakendamise võimalused. Järgmine aste on omavalitsusüksuse volikogu, mis otsustab, mis on tema halduspiirides üldistes huvides või nende vastu. Riigikogu ja omavalitsusüksuste volikogude vahel on Eesti Vabariigi valitsus ja maavalitsus. Nemad väljendavad avalikku huvi ja kannavad avalikku võimu.

Näiteid huvide konfliktidest

Esiteks, avalik huvi vs. üldine huvi. Harju maavalitsuse kodulehele ilmus mullu 23. novembril teade, et maavanema moodustatud töörühm sai valmis koolivõrgu kava. Maavanem Ülle Rajasalu kiitis tulemust ja lubas selle esitada ministeeriumile. Pole vaja olla hiromant, nägemaks ette, et koolivõrgu kavaga tuleb palju sekeldusi. Avalik huvi tahab muuta üldise huvi oma kummitempliks.

Enamasti on valdadel olemas üldplaneeringud ja arengukavad. Kui arengukavaga on kool ette nähtud, ei saa vallavolikogu kooli sulgemise otsust vastu võtta enne, kui arengukavaga on asjad korras. Mis juhtub, kui Harjumaa omavalitsusüksuste volikogud esitavad maavanemale kalkulatsioonid, paludes tasuda koolivõrgu arendamise kulud (uute arengukavade koostamine, õpilaste transport, avalike teenuste muutusest tulenev kinnisvara turuhindade muutus)?

Teiseks, kingitud üldine huvi. Otepää vallavolikogu otsustas 23. novembril liita Pühajärve põhikooli Otepää gümnaasiumiga ja lasteaiarühma Otepää lasteaiaga. Liitmine jõustub 31. augustil 2012. aastal. Volikogu otsus on õiguspärane, kuna Pühajärve rahvas kinkis oma üldise huvi Otepääle juba 22. oktoobril 1999 toimunud linna ja valla ühinemisel. Nüüd on hilja protestida. Väidetavalt on Pühajärve lapsevanemad palganud advokaadi. Tagantjärele targana küsin: miks ei palgatud advokaati ühinemislepingu sõlmimisel?

Kolmandaks, erahuvi naljatas. Suurt avalikku huvi pälvis õiguskantsleri märkus, et Pärnu naiste plaaž ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva soolise diskrimineerimise keelu põhimõtte, liikumisvabaduse ega soolise võrdõiguslikkuse seadusega.

Detsembri alul vastas õiguskantslerile Pärnu linnavalitsus. Ajalehes Pärnu Postimees (6.12.2011) on kirjas: “Samal ajal on linnavalitsus valmis võtma tarvitusele meetmeid, informeerimaks avalikkust naiste plaaži õiguslikust tähendusest, ning juhtima inimeste tähelepanu sellele, et naiste plaaži läbimine ja kasutamine ei ole meessoost isikutele keelatud.“

Mis juhtuks siis, kui Pärnu linnavolikogu hääletaks ja vastaks õiguskantslerile: ”Tulenevalt põhiseadusest (vt § 154) otsustas Pärnu linnavolikogu, et naiste plaaži säilitamine on Pärnu linna üldine huvi.“? Teiseks teatab Pärnu volikogu, et ei kavatse soosida meeste viibimist naiste plaažil.

Väidan, et avaliku teenistuse asutuse vastuse võib õiguskantsler kergesti vaidlustada. Esinduskogu (vt § 156) sõnumit on raskem vaidlustada.

Neljandaks, ohtlik erahuvi. Kaitsealuseid hooneid on kulukas pidada. Selleks, et kuludest vabaneda ja hinnaline krunt müüa, lastakse kaitsealune ehitis laguneda. Kui lagunevast ehitisest möödakäijale kivi kaela kukub, poevad kõik asjaosalised peitu. Ometi on tegemist PSis nimetatud üldiste huvide eiramisega omandi kasutamisel. Puudu on rakendusseadus, mis sätestaks ohtliku objekti konfiskeerimise tingimused.

Riigikogu arenduskeskus

Seadusandliku võimu tugevdamiseks on riigikogu omale tagataskusse sokutanud veidi raha (945 000 eurot). Kavatsetakse luua demokraatia arendamise sihtasutus (DASA). Kui täpsemalt vaadata, soovitakse luua parteide arendamise sihtasutus (PAS).

Teaduspõhise seadusandluse arendamiseks võiks luua riigikogu arenduskeskuse. Lisanduv teaduspotentsiaal aitaks suurendada asjatundlikkust ja vähendada riigikogu sõltuvust täitevvõimust. Kuni 51 protsenti arendamiseks määratud raha eest nimetab teemad koalitsioon ja kuni 49 protsenti võib kulutada opositsiooni teemade lahendamiseks. Riigikogu arenduskeskuse pidamiseks on lihtne raha juurde hankida. Toetan Ülle Madise ettepanekut lühendada riigikogulaste tööaasta kahe või kolme istungjärguni. Siis saab riigikogu liikmete üheksa või kümne kuu töötasu kasutada arenduskeskuse pidamiseks.