Kihnlased loodavad tegusale kultuurisuvele

Tänavu avati Metsamaa pärimustalus kohvik, pakkumaks kohalikele kohtumispaika ja külalistele lihtsaid Kihnu toite. Igal laupäeval esinevad talus kohalikud pillilapsed. Foto: Maria Michelson

Kihnus tuleb kultuuri pea igast uksest ja aknast. Kas ja kui palju seda tänavu nauditakse, on aga küsimärgi all. SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Marju Vesik ehk Võsu Marju nentis, et kevadeks ja suveks oli meeskond plaaninud kümneid sündmusi. Abilise Maria Michelsoni ehk Kuraga Mariga istuti terve talv koos, et ideid vahetada. Nii mõnigi projekt, sest just nende toel saab enamik üritusi teoks, kirjutati jaanuaris. Vastustest ­pole siiani kippu ega kõppu. ­“Tuli koroona ja me ei saanud, mida tahtsime, kasutada,” kurvastas Vesik. “Ikka ootame ja loodame, sest eesmärke ja sihte on palju.”

Vesik võttis sihtasutuse vedamise üle läinud aasta novembris. Tänavu seadis ta eesmärgi viia kultuuripärandit edasi veel jõulisemalt kui seni ja lükata Metsamaa pärimustalu käima (vt lisalugu). Kõik selleks, et talust saaks Kihnu suur pärimuskeskus. Kuigi talu on valmis, pani eriline kevad põntsu plaanidele, mis visiooni täita aitaksid. Samuti lõi eriolukord sega­mini mõtted muuta kompleks aasta ­ringi toimivaks keskuseks. Jah, Metsamaa soovib pakkuda elamuse mandriinimesele ja kaugemalt külalisele, kuid südameasjaks on võetud kogukondki. Nii jäid pooleli sel aastal kohalikele loodud üritused. Kahtluse all on sügisesse kavandatud täiskasvanute pilli- ja käsitööõpegi.

​2003. aastal kanti sealne kultuuriruum UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanime­kirja. Nii saab sihtasutus praegu riigilt tegevustoetust. See katab aga väikse osa kulust. “Natuke minu kui juhataja palga, veidi üldkulu. Ülejäänu on mõeldud tegevuse nagu laagrite ja õpitubade korraldamiseks ja kalendritähtpäevade tähistamiseks. Puudu jääv osa tuleb alati juurde leida,” tõdes Vesik. Ehk enamik laagreid ja õpitube toimub juhataja leitud raha toel.