80 protsenti toidulauast peaks ­katma taimne

Ülle Niilisk on Eesti toitumisnõustajate ühenduse liige, osaühingu Tervisetoiduekspert juhatuse liige ja Pärnu Maarja-Magdaleena gildi tervisetoidukoja asutaja ja perenaine. Niiliskil on kõrgharidus psühholoogias, samuti toiduvalmistamise tehnoloogi diplom koos V järgu koka kutsekvalifikatsioonitunnistusega. Foto: Mailiis Ollino

Tartu ülikooli teadlased tegid Tartu 13- kuni 16aastaste seas toitumisuuringu. Töö aluseks võeti Vahemere maades leviv rahvusvaheliselt tunnustatud toitumisviis, milles suurem osatähtsus on taimsel ning väiksem liha- ja piima­saadustel. Uuringu tulemustest selgus, et Vahemere viisi järgib veidi üle 14 protsendi õpilastest, üle 40 protsendi osalenutest ei tee seda.

Ülikooli sporditeaduste ja ­füsioteraapia kehalise kasvatuse didaktika lektori Maret Pihu sõnutsi võetakse eeskujuks just niisugune toitumine, sest see tagab õigesti järgides vitamiinide ja mineraalide vajaliku koguse. Nii järeldasid teadlased, et Eestis peaks koolitoit senisest rohkem võimaldama taimset valikut, arendamaks nii noores eas harjumusi.

Asjatundjad on sama meelt. Pärnu Maarja-Magdaleena tervisetoidukoja asutaja ja perenaine, toitumisnõustaja Ülle Niilisk tõdes kogemusele tuginedes, et eestlane sööb ühekülgselt. Seda tingib eelkõige ajanappus, huvipuudus, teadmatus, väljakuju­nenud maitsemeel ja harjumus, samuti oskamatus lugeda pakenditelt tooteinfot.

“Enda klientide menüüanalüüside põhjal võin väita, et valitseb küllastunud rasvade tarbimine, liialt võimutsevad loomne valk ja piimatooted ning rohkelt nuumatakse keha kõrge glükeemilise koormusega ehk kiiresti veresuhkrut mõjutava süsivesikurikka toiduga,” rääkis Niilisk. “Menüüd sisaldavad häbiväärselt vähe eri aedvilju, mistõttu toit on üldiselt kiudaine- ning paljude mineraalide ja vitamiinide vaene.”

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis tunamullu 800 000 tonni lehmapiima, mis on viimase 25 aasta üks suuremaid piimatoodangu koguseid. Samuti avaldas amet, et tunamullu söödi ­liha 11 protsenti rohkem kui aasta ­varem. Nii tundub, et toidugruppe, mida menüüs peaks leiduma vähem, süüakse hoopiski üha enam.

Eesti toitumisnõus­tajate ühenduse liikmena leiab Niilisk, et tervis võiks olla iga inimese suurim taganttõukaja. Nii utsitab ta inimesi panema taldrikule 80 protsenti taimset. Tervise arengu instituutki uuendas hiljuti oma kodulehel taimetoitu puudutavat osa.