Sander Rebane: Mõtlesin, et päris huvitav, kui teatrit enam poleks

Sander Rebane soovib, et tal oleks rohkem aega tegelda ­uute väljendusvahenditega väljaspool teatrit. Foto: Mailiis Ollino

Teatrilavalt ja teleekraanilt tuttava Sander Rebase elu ei keerle vaid näitekunsti ümber, huvitavaid ülesandeid on mees vastu võtnud muudelt elualadeltki. Kui polnuks juhuslikku soovitust, võinuks temast Pärnu Endla näitleja asemel saada hoopis turundaja, jurist või sisekujundaja. Katsetamislusti Rebasel jagub, olgu see muusikaga eksperimenteerimine, vasaku käega hambapesu või hoopis veganlus.

Missugune laps olite? Koolis musterpoiss, viieline?

Kaugel sellest, mul ei olnud koolis kõige paremad tulemused, oli huvitavamaid asju teha. Näiteks inglise keele tunnis ei käinud ma viimane aasta peaaegu üldse kohal, aga kuna mängisin kunagi arvutimänge, olin inglise keele sealt selgeks saanud. Kui eksam lähenes, ei tahtnud õpetaja ei tahtnud mind alguses üldse sinna lasta, aga lõpuks sain inglise keeles vaat et kooli parima tulemuse.

Saku gümnaasiumi lõpetamise järel esitasite sisseastumisavalduse mitmesse kooli. Miks otsustasite kandideerida Viljandi kultuuriakadeemiasse teatrikunsti erialale?

See oli tegelikult väga juhuslik valik, tuttavad ütlesid mulle, et Viljandis on selline kool ja eriala, enne ma seda ei teadnudki. Siis otsustasin kandideerida ja mind võeti teatrikunsti erialale vastu. Tõsi, alguses olin küll nii-öelda riskirühmas.

Esimene poolaasta läks üsna raskelt, sest ma ei olnud veel täpselt aru saanud, kuhu olen sattunud või mida minult oodatakse. Siis hakkasin endaga tööd tegema, lugesin palju ja õppisin eraviisil ning viimaks avastasingi armastuse teatri vastu.