Sisukord
Elu
Paberleht

Sõjahaudade hoolde liit tähistab sangarite kalme üle riigi

4 min lugemist
Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak tunneb Pärnu Alevi kalmistul ­vabadussõja monumendi juures head meelt, et taastatud on naabrusesse sängitatute nimeplaadid. FOTO: Urmas Luik

Pärnu Alevi kal­mistu põlispuude varjus kõrgub kunstiväärtuslik vabadussõja sangarite ausammas, mis on keerulise looga nagu meie rahvaski. Kujur Amandus Adamsoni erakordselt mõjus monument avati 1922, õhiti 1945, taasavati 1993 ja korrastati 2018. aastal. Mälestussambast kahel pool puhkavad need, kes andsid elu oma riigi nimel, esimestena sängitati siia Punapargis taanduvate sakslastega peetud lahingus langenud 6. jalaväepolgu võitlejad. Taastatud nimeplaatidelt aimub, kui noored nad olid. 136 graniidist kalmu­tähist vabadussõjas, garnisoni teenistuses ja teises maailma­sõjas langenud Eesti meestele ja Vabadusristi kavaler, kes maetud Rootsist siia ümber.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selle töö taustal on Eesti sõjahaudade hoolde liitu ja Pärnu muinsuskaitse seltsi tööd juhtiv tagasihoidlik, tasase häälega Tiina Tojak, kelle pööras kooliõpetaja ametist sellele teele toonane kolleeg Eduard Rajari. Sõjahaudade hoolde liidu põhikiri registreeriti 21. augustil 1993 Pärnus ja seejärel kaitseministeeriumis. Sellest saab rohkem kui inimpõlv. Veel kaugemale, 101 aasta taha jääb 23. juuni, mil vabadussõja lahingus Võnnu all löödi sakslasi ja 1934. aastast tähistati sel kuupäeval võidupüha, mida punavõim ei suutnud eestlaste mälust kustutada.

Ajalugu määras meile, et võidupüha ja jaanilaupäev langevad kokku. Vabadussõja võidust inimpõlv edasi suruti Eesti mehed taas sõtta, seekord võõrasse, ja juuli alguses 79 aastat tagasi algas üldmobilisatsioon Punaarmeesse.

19.06.2020 26.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto