Laulu- ja tantsupidude kombe jätkamiseks ei piisa õhinapõhisusest

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestlikkus võib olla küll mitmes aspektis murekoht, kuid peoosalistest lähimas tulevikus puudu ei tule, kinnitasid nii Tiiu Pärnits kui Toomas Voll.
Laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestlikkus võib olla küll mitmes aspektis murekoht, kuid peoosalistest lähimas tulevikus puudu ei tule, kinnitasid nii Tiiu Pärnits kui Toomas Voll. Foto: Mailiis Ollino

Sel kuul kohtus kultuuriminister Tõnis Lukas laulu- ja tantsupidude liikumise eestvedajatega. Arutelude käigus pidude korraldajate ja omavalitsuste esindajatega tõdeti, et ürituste kestma jäämine on muutunud kriitiliseks küsimuseks ja laulu- ja tantsupidude eest vastuta­takse ühiselt.

Kultuuriministeerium on välja arendanud juhendajate palgatoetuse süsteemi, mida on plaanis hakata rakendama juba järgmisest aastast, juhul kui valitsus selle riigieelarve läbirääkimistel heaks kiidab.

“Meil kõigil on esmalt tähtis mõista, et suur laulu- ja tantsu­pidu ei teki iseenesest, vaid see on Eesti ühe suurema kodanikuvõrgustiku liikumise võimas väljund. Selleks et pidu saaks toimuda, käib töö kogu aeg: esialgu kunstiliste meeskondade tasemel, hiljem juba üle riigi, kui õpitakse repertuaari ja tuleb läbida tihe konkurss,” ütles kultuuriminister. Ta rõhutas, et koori-, rahvatantsu- ja orkestrijuhtide töötasu probleemi lahendamine on valitsuse prioriteet.

Pärnu Postimees kutsus teema üle arutama Pärnumaal, aga ka kogu riigis hinnatud koorijuhi Toomas Volli ning samuti nii oma maakonnas kui Eestis tuntud ja tunnustatud tantsujuhi-koreograafi ja rahvatantsumentori Tiiu Pärnitsa.

Tagasi üles