Sisukord
Arvamus
Paberleht

Nagu tänavu pärsiti võidupüha Eestis kaheksa aastakümne eestki

4 min lugemist
FOTO: Andres G. Adamson

Tänavune üleriigiline korraldus jätta võidupühal ära suured ­rahvakogunemised ja soovitus kodanikele koguneda võidu- ja jaanitulede juurde pereti, pole iseseisvas Eestis esimene kord jaanide tähistamisele kriips peale tõmmata.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aga tänavu hoolitseb riik oma ­kodanike eest, et kogunemiste kaudu ei kantaks laiali koroonaviirust. 1940. aastal ent oli sel keelul poliiti­line kaal ja repressiivne iseloom, mis kehtestati Nõukogude Venemaa survel, ehkki Eesti oli iseseisev ja oma ­kodanike eest vastutav riik.

18. juunil 1940, kolm päeva enne­ riigipööret 21. juunil, teatas Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma riigi kodanikele järgmist: “Keelatud on kuni 1. juulini 1940 igasugused avalikud ja kinnised koosolekud, rahvakogunemised, kokkutulemised ja rongikäigud ning meeleavaldused kui ka igasuguste otsuste ja resolutsioonide avaldamine või vastuvõtmine kooviibimistel. Samuti on keelatud eelmises lõikes tähendatud koosolekute, rahvakogunemiste, kokkutulemiste ja rongikäikude ning meeleavalduste ettevalmistamine, nende pidamiseks ruumide andmine või muul viisil kaasaaita­mine.”

Keeld ei kehtinud valitsuse kokkukutsutavate koosolekute kohta. Kirikud võisid jumalateenistusi pidada ja inimesed matuserongkäiku koguneda ja perekondlikke sündmusi tähistada.

19.06.2020 26.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto