Kittelkleit, metallnari ja leivakuul põses – “Suureks kasvamise kunst” räägib loo Pärnu lasteaedadest

Kas mäletate võist munasaia, klimbist kisselli, frikadellisuppi ja kartulikotletti hapukoorega? Metallist narivoodit, mis kapist välja tõmmati, ja selle vetruvat madratsit? Seda, et poisid ei osanud paelu siduda, ja kui rühma toodi esimene liiklusteemaline vaip? Võib-olla seda päevagi, mil jäite lasteaeda ööseks? Ehk on teil hoopis teistsugused mälestused. 

Pärnu muuseumis avatud näitus “Suureks kasvamise kunst. Pärnu koolieelsete lasteasutuste ajalugu” räägib loo meie kandi lasteaedadest, nende ajaloost, kujunemisest ja argipäevast, viies seejuures iga vaataja tagasi lapsepõlve. Näitus pakub avastamisrõõmu, kutsudes vanemaid üles rääkima võsukestega sellest, millistes voodites magati ja missuguseid rõivaid kanti mitukümmend aastat tagasi. 

Nostalgiline väljapanek on sümbioos praeguste ja kunagiste pedagoogide lugudest ning vahenditest, mööblist ja mänguasjadest. Näitus uurib, kuidas on lasteaiakultuur aastatega muutunud, millised tavad on säilinud ja millest on loobutud.

Kunstnik Piret Bergmanni ehk Pusa nägemusest sündis kahel tasandil kulgev näitus: täiskasvanule sobival kõrgusel näeb ajalugu, mida ilmestavad fotod ja dokumendid. Laste kasvuga sobival kõrgusel olev tegevussein aitab väiksematel külastajatel teemaga tutvuda oma moel.