Koera kehakeelt tundes hoiab kismad ära

Pärnus Mai linnaosas avatud koertepargis on eraldi ala suurtele ja väikestele koertele. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu Mai koertepargis haigutab harva tühjus: neljajalgsed korraldavad platsil kiirendusvõistlusi ja sõbralikke maadlusmatše. Ent kõigel ilusal on varjukülg.

Sudokupupi koertekoolitajad Birjo Piiroja ja Anni Nurmoja õpetavad, mida jälgida, hoidmaks ära halbu kogemusi, ja kuidas toimida, kui neljajalgsed on hõõruma läinud.

Kui palju koeri tohiks korraga aedikus viibida?

Piiroja: Ma ei trügiks siia (intervjuu toimus koertepargis, M. P.) oma koeraga, kui ees on kolm looma. Kõlab väikse arvuna, sest selles piirkonnas on palju koeri.

Kokku võivad sattuda koerad, kellel on olnud hea päev, pole halva käitumise ajalugu ega sotsialiseerimises auke tekkinud, kuid ei pruugi. Kui mõnel isendil oli eilne emotsioonirohke, on ta täna rohkem ärevil kui muidu, siis pole palju vaja, et pomm plahvataks.

Kas ärevus ei vähene unega?

Piiroja: Koerte kehakeele ekspert Turid Rugaas õpetab, et kui koer on käinud koerte seltskonnas, anna talle päev–paar vaimset puhkust.

Nurmoja: Et oma koera tunda, peaksid teda vaatlema 1000 tundi. Koerad kogu aeg suhtlevad meiega. Kui sa ei näe kehakeele märke, ei ole sa koera jälginud.

Piiroja: Enamik inimesi jalutab koera nii, et näpib telefoni, räägib sõbrannaga ega jälgi koera.