Silvia Neeme: Rotiaasta jooks toimub keerulise aja kiuste

Eelmisel aastal külastas igat aastajooksu etappi keskmiselt 165 huvilist. Foto: Elise Saarna

Suvepealinna idamaade kalendri järgi nime saanud aastajooksude sari on tänavu pühendatud rotiaastale. 7. juulil Niidu pargis startiva üheksaetapilise rahvasarja kohal rippus veel hiljuti küsimärk, sest polnud kindel, kas Pärnu klubi Tervisesport eestvedajad võtavad koroonaviirusest põhjustatud keerulisel ajal korraldamise riski. Nüüd on selgus majas: noored ja vanad jooksusõbrad võivad rõõmustada, sest traditsioon ei katke ja varsti saab suvepealinna eri radadel taas silgata.

Peaorganisaator Silvia Neeme sõnutsi on spordirahva huvi sedavõrd suur, et aasta vahele jätta ei tulnud kõne alla.

Meenutage, palun, kuidas aastajooksude sari alguse sai?

Tänavu on juba 36. hooaeg. Kui toonasesse spordiametisse 1985. aastal tööle asusin, kohustas amet muu hulgas üritusi korraldama. Mind ja teisi spordimetoodikuid nüristasid VTK-normid (nõukogudeaegne kehakultuuri treeninguprogramm, vene keelest tõlgituna „Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks“, V. M.) – latt oli liiga kõrgele aetud – ja inimesi, kes need ära täitnuks, oli lõpuks äärmiselt vähe. Kutsusin spordirahva kokku ja tegin neile ettepaneku, et võiksime korraldada sellise jooksuürituse, kus sundusel poleks kohta ja osalemine oleks vabatahtlik. Rahvas haakus korrapealt: peale metoodikute liitusid paljude ametite kehakultuurikollektiivide esimehed. Meid oli korraldusmeeskonnas toona keskmiselt 25.