Lihula raudne leedi, kogukonna tugipost, kohaliku elu kroonik, see üks ja ainus – sedasi iseloomustavad tuttavad läbi-lõhki Lihula inimest Tiina Lobjat. Kultuurimaja juhtiv Lobja on elava loomuga mitmekülgne naine, kes kätt proovinud pea igas valdkonnas: juhtinud nooruses Lihula KEKi masinaparki, pidanud baari ja olnud abilinnapea.
Tiina Lobja – Lihula raudleedi, kes hoiab kogukonda koos
Otsisin hiljuti Lihulat ja kogu Eestit valusalt raputanud tulistamisjuhtumi tõttu Lihula inimest, kes oskaks avada kogukonna hingeelu sel raskel ajal. Mind suunati teieni. Öeldi, et teie olete raudne leedi, kes tunneb kõiki kohalikke. Kas tõesti tunnete iga Lihula elanikku?
Võib vist öelda küll nii, enam-vähem. Viimasel ajal on tulnud juurde uusi inimesi meile siia kanti. Müüvad oma kallid korterid Tallinnas maha ja ostavad siia odavamalt. Pensionipõlve siin hea pidada, meil on elu odavam. Uusi vahest kõiki ei tea. Aga eks ma see tugipost ole. Siin sündinud, kasvanud. Kui siia tuleb käima keegi, kes ära kolinud, siis teavad, et mina olen alati siin ja võtan vastu.
Lihula on väike koht, seda, et poodi lähed ja teretamist või jutuajamist ette ei tule, vist ei juhtu.
Seda küll. Ega ma pean ju jutustama ka kõigiga. Väga paljud käivad mul töö juures muresid kurtmas. See on jäänud ajast, kui olin abilinnapea. Jõudumööda annan nõu ja aitan.
Kuidas te iseloomustaksite Lihula kogukonda?
Lihula inimesed on hästi kokkuhoidvad. Minu inimesed. Eks nad pea mindki omainimeseks. Oleme kõik kuidagi seotud: kui ei ole klassikaaslane, oled kooli- või töökaaslane või sugulane.
Kui on probleeme, siis tavaliselt ikka võõrastega. Kui tuleb võõras Lihulasse elama, on tal väga raske siia sulanduda. Ei hakata lihtsasti usaldama, see võtab aega.