Tellijale

Galerii Vastsed koolilõpetajad ei teadnudki, kas rohkem rõõmustada või kurvastada

4. juuli 2020, 18:26

Tulevad eksamid, ei tule eksameid. Tuleb lõpuaktus, ei tule lõpuaktust. Pikast segadusest hoolimata said kolme Pärnu gümnaasiumi abituriendid 1.–3. juulil viimaks oma lõputunnistuse kätte. Säravad noored jagasid lehelugejategagi muljeid.

Tänavused lõpuaktused on kahtlemata tavapärasest erilisema maiguga. Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu lülitututi märtsi keskel üle digiõppele. Noored ootasid hinge kinni pidades teavet, kas riigieksamid ikka toimuvad, siis anti see aga hoopis nende endi valida.

Haridusminister otsustas, et lõpuaktused tuleb sel aastal ära jätta, mis tekitas palju kurbust ja rahulolematust. Et abituriendid ühest elu uhkemast sündmusest ilma ei jääks, kaaluti Pärnus juba mitut alternatiivi, alustades internetiülekannetest ja lõpetades publikuta aktustega vabas õhus. Suur oli noorte ja nende perekonnaliikmete rõõm, kui kriisi leevenedes otsust siiski muudeti.

Paljud koolid lükkasid ürituse juulisse, mis võimaldas uute piirangute järgi saalid juba poolenisti täita. Sisse lubati küll rangelt vaid piletitega, kuid sõbrad-tuttavad, kellele pääsmeid ei jagunud, said siiski lõpetajad hoone ette õnnitlema tulla.

1. juuli hommikul tundus, et Koidula gümnaasiumi lõpetajad ei saagi õues õnnesoovijatega kohtuda, sest aknast vaatas vastu koerailm. Kuid selleks ajaks, kui esimene aktus lõppenuks kuulutati, oli paduvihm õnnekombel lakanud. Järgmisel päeval piilus enne Sütevaka humanitaargümnaasiumi aktuse algust päikegi ja 3. juulil oli pärnulik soe suveilm tagasi, rõõmustades kõiki Pärnu ühisgümnaasiumi värskeid lõpetajaid. Tuul sasis kolme päeva jooksul küll hoolikalt sätitud juukseid ja kleite, kuid millegi hullemaga ilmataat hakkama ei saanud.

Aktus algab nagu alati abiturientide saali sammumise, kooli lipu sissetoomisega ning lõpeb selle uuele lipuvahtkonnale üleandmise ja aplausi saatel vilistlaste ruumist lahkumisega. Selle vahele jäänud aega, mil abiturientidest said vilistlased, sisustas iga kool aga isemoodi.

Kui Sütevaka ja ühisgümnaasiumi abituriendid alustasid hümniga, siis Koidulas jäeti see vahele ja esitati enne sündmuse lõppu hoopis Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” nagu laulupeol.

Muusikal on üritusel tähtis roll. Sütevaka publikule kandis osa koolikoorist ette Pärt Uusbergi teose “Mis on inimene”, millega lõpeb ka film “Tõde ja õigus”. Seejuures oli äsja kuldmedalistidele kingitud kogu pentaloogia. Ühisgümnaasiumis musitseerisid lõpetajad ise, muu hulgas toodi lavale omaloominguline pala, mis abstraktselt väljendas vastakaid emotsioone, mis neid sel tähtsal hetkel valdab.

Tänavused tulemused

Pärnu Koidula gümnaasium

Lõpetajaid: 167

Kuldmedaleid: 9

Hõbemedaleid: 13

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium

Lõpetajaid: 62

Kuldmedaleid: 6

Hõbemedaleid: 10

Pärnu ühisgümnaasium

Lõpetajaid: 117

Kuldmedaleid: 1

Hõbemedaleid: 5

Andmed: Pärnu Postimees

Sütevaka aktusel esitasid lapsevanemad traditsioonilise kõne asemel aga endaloodud sõnadega regilaulu, millega sai liituda kogu saal. Ühisgümnaasiumi õpilased ei piirdunud oma tänukõne järel vaid klassijuhatajale kingi andmisega. Noormehed suundusid lavalt publiku hulka, et ulatada igale õpetajale roos.

Ühisgümnaasiumi aktusel jagati peale tunnistuste, medalite ja ainealaste kiituskirjade tunnustust muu hulgas näiteks kooli muusikaelu edendamise, rahvusvahelistes projektides ja õpilasesinduses aktiivse osalemise eest.

Sütevaka kooli direktor kiitis kõnes õpilasi kollektiivselt suure hulga kõikvõimalike hobidega tegelemise eest. Musternäidisena nimetas ta Jasmiin Üprausi, kes hoolimata aeganõudvatest jetispordivõistlustest koolis kõikjale jõuab ja aktiivsust üles näitab.

Pärnu ühisgümnaasium, lõpuaktus Foto: Mailiis Ollino

Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo tõstis esile aga Euroopa suuna klassi. Nimelt olid nad saavutanud koolisiseses võrdluses matemaatika-füüsika klassi järel parimad tulemused matemaatikaeksamil, murdes sellega müüti.

Siinkirjutaja küsimustele vastasid äsjased koolilõpetajad Lisanna Sooäär ja Mattias Muuk-Adrat Koidula gümnaasiumist, Janeka Palu ja Mattias Rahuoja Sütevaka humanitaargümnaasiumist ning Johanna Roos ja Kenzo Talviste Pärnu ühisgümnaasiumist.

Küsimuse peale, kui kaua võttis neil aega lõpuaktuseks valmistumine, vastati üldiselt, et pigem vähe. Muuk-Adrat jõudis hommikul veel jõusaalis trennigi teha, enne kui ülikonna selga ajas. Erand oli Janeka Palu, kes kulutas pesemiseks, sättimiseks, juuksuri ja jumestaja külastamiseks umbes kolm tundi.

Kenzo Talviste, Pärnu ühisgümnaasiumi lõpetanu. Foto: Mailiis Ollino

Meeldejäävaim moment oli Palu meelest usundilooõpetaja salvestatud kõne inimeseks olemiseks: ta suutis vaevu pisaraid tagasi hoida. Roos pidas parimaks hetke, kui sai koos kalli sõbrannaga omaloodud muusikat esitada. Sooäär tõi aga esile klassivenna kõne, milles kerge huumoriga meenutati toredaimaid seiku gümnaasiumiajast, mis tõi asjassepühendatutel kujutluspildi silme ette.

Mattias Rahuoja ja Janeka Palu. Foto: Elin Hein

Poisid leidsid ühiselt, et kõige rohkem jääb meelde see, kui nende nimi välja hõigati, sai kätt suruda ja lõputunnistuse vastu võtta. Muuk-Adrat oleks saali ette sammudes peaaegu komistanud, kuid suutis siiski tasakaalu säilitada.

Sooäär oli veidi närvis, mõeldes, et ehk läheb konts alt ära ja ta koperdab tähtsal hetkel. Palugi kartis kukkumist, sest kingad olid veidi suured. Seda aga õnneks ei juhtunud. Teisedki vastsed koolilõpetajad tunnistasid, et õige natukene nad siiski pabistasid, välja arvatud Rahuoja, kes võttis kõike enam kui rahulikult.

Noored ei suutnud otsustada, kas tunnevad rohkem rõõmu või kurbust, sest keskkooli lõpetamine on üks neist hetkedest, kus paratamatult jagub mõlemat. Ka edasiste plaanide kohta ei osatud kindlat sõna öelda: enamik noortest kandideerib mitmele erialale ja pole veel lõplikku otsust langetanud. Rahuoja näiteks plaanib esmajärjekorras üldse ajateenistuse läbida.

Pärnu abilinnapea Varje Tipp, kes Koidula ja ühisgümnaasiumi aktusel esines, rõhutas kõnes, et noored ei unustaks kodukohta ja pärast maailma avastamist pöörduksid ikka tagasi Pärnusse. Selle koha pealt nõustusid kõik kuus vastanut kõhklematult: jah, kindlasti! Eelkõige peeti oluliseks Pärnu ilusat miljööd või nagu Talviste väljendus: “Sündisin siin, siis suren ka siin!”

Võtnud vastu kõik lilled ja õnnesoovid, suundusid noored pere ja sõpradega tähistama. Lõpuks on suvi päriselt käes ja kogu maailm nende ees lahti.