Galerii ⟩ Vastsed koolilõpetajad ei teadnudki, kas rohkem rõõmustada või kurvastada

Tulevad eksamid, ei tule eksameid. Tuleb lõpuaktus, ei tule lõpuaktust. Pikast segadusest hoolimata said kolme Pärnu gümnaasiumi abituriendid 1.–3. juulil viimaks oma lõputunnistuse kätte. Säravad noored jagasid lehelugejategagi muljeid.

Tänavused lõpuaktused on kahtlemata tavapärasest erilisema maiguga. Koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra tõttu lülitututi märtsi keskel üle digiõppele. Noored ootasid hinge kinni pidades teavet, kas riigieksamid ikka toimuvad, siis anti see aga hoopis nende endi valida.

Haridusminister otsustas, et lõpuaktused tuleb sel aastal ära jätta, mis tekitas palju kurbust ja rahulolematust. Et abituriendid ühest elu uhkemast sündmusest ilma ei jääks, kaaluti Pärnus juba mitut alternatiivi, alustades internetiülekannetest ja lõpetades publikuta aktustega vabas õhus. Suur oli noorte ja nende perekonnaliikmete rõõm, kui kriisi leevenedes otsust siiski muudeti.

Paljud koolid lükkasid ürituse juulisse, mis võimaldas uute piirangute järgi saalid juba poolenisti täita. Sisse lubati küll rangelt vaid piletitega, kuid sõbrad-tuttavad, kellele pääsmeid ei jagunud, said siiski lõpetajad hoone ette õnnitlema tulla.

1. juuli hommikul tundus, et Koidula gümnaasiumi lõpetajad ei saagi õues õnnesoovijatega kohtuda, sest aknast vaatas vastu koerailm. Kuid selleks ajaks, kui esimene aktus lõppenuks kuulutati, oli paduvihm õnnekombel lakanud. Järgmisel päeval piilus enne Sütevaka humanitaargümnaasiumi aktuse algust päikegi ja 3. juulil oli pärnulik soe suveilm tagasi, rõõmustades kõiki Pärnu ühisgümnaasiumi värskeid lõpetajaid. Tuul sasis kolme päeva jooksul küll hoolikalt sätitud juukseid ja kleite, kuid millegi hullemaga ilmataat hakkama ei saanud.