Galerii: Lääneranna valla vutihuvilised lustisid suurel perepäeval

Juuli esimene laupäev oli Lihulas taas jalgpalli päralt, kui toimus Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi 13. lastekaitsepäeva jalgpalliturniir.

Tavapäraselt on lastekaitsepäeva turniiri korraldatud juuni alguses, kuid spordiürituse ärajätmine ei tulnud korraldajaklubil mõttessegi. Kui eriolukord riigis oli lõppenud ning staadionile lubatud pealtvaatajad, otsustas klubi esimesel võimalusel oma jalgpallipere kokku kutsuda.

Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi eestvedaja Jaanus Getreu sõnutsi on lastekaitsepäeva turniir 25aastase ajalooga klubile üks olulisemaid ettevõtmisi, sest igal aastal toob see palliplatsile palju lapsi ja koos nendega lustima palju nende vanemaid.

“See on võistlus, kus laps esindab oma kodukanti, mitte -kooli. Tihtipeale asub kodukool elukohas, kuid on palju erandeid, kus laps sõidab kooli kaugemalt. See ongi meie turniiri eripära. Sellega toonitame kodu ja koduküla tähtsust,” märkis Getreu. “Aegade jooksul on selle turniiri käigus palliplatsil esindatud olnud näiteks Tuudi, Kõmsi, Metsküla, Kirbla, Massu, Virtsu, Kasari, Lihula võistkond. Turniir on toimunud enamikus nimetatud kohtades, nii oleme võistluse viinud igasse külla koju kätte. Aastate jooksul on aga juhtunud, et nii mõnigi küla on sellelt lasteturniirilt eemale jäänud. Olgu põhjus siis koolide sulgemine või mõni muu.”

Selle aasta lasteturniiril mängis Lihula gümnaasiumi muruväljakutel üle 50 esimese kuni kuuenda klassi vutilapse. Rohkem oli väljaku kõrval aga kaasaelajaidki.

Päev algas nooremate laste turniiriga, kus teineteiselt võttis mõõtu neli võistkonda: Massu-Kõmsi, Lihula poisid, Lihula tüdrukud ja Metsküla. Kõik võistkonnad lõid väravaid ja tundsid jalgpallimängust suurt rõõmu ning parimaks osutus Lihula tüdrukute tiim.

Samal ajal kui nooremad puhkasid, said kaasaelajad vaadata sõprusmängu Lihula ja Vatla vanemate poiste vahel.

Palju põnevust pakkus penaltite löömise võistlus, millel osalenud võistkonnad koosnesid lapsest ja vanemast. Sündis turniiri rekord: löögiosavust läks näitama koguni 24 perekonda.

Penaltivõistluse reegel oli lihtne: järgmisesse vooru pääses pere, kui mõlemad liikmed olid suutnud väravavahi üle mängida. Teise vooru sai viis tublit peret ja neid kõiki autasustati meenetega.

Päeva lõpetas igal aastal järjest enam populaarsust võitnud laste ja vanemate sõprusmatš. Alguses mängis iga võistkond emade-isade vastu eraldi, siis aga mängis 18 ema-isa vastu kogu 50pealine laste jalgpallitiim. Sellel aastal olid 3:1 võidukad lapsevanemad.