Linnavõim tegi tülika pere tõttu ettepaneku muuta seadust

Pärnu linnavõim pakub seadusemuudatuse ettepanekus lahenduseks riigilõivu või teenustasu kehtestamist teabenõuetele, mis ei puuduta teabenõudja isiklikke õigusi või kohustusi. FOTO: Lilli Tölp

Pärnu linnavalitsus pani justiitsministeeriumile ette muuta avaliku teabe seadust, kuna linnaametnikud mattuvad ühe perekonna teabenõuete ja selgitustaotluste alla.

Praeguseks Pärnu linna koosseisu kuuluva kunagise Audru valla teenistujatel tuli pea kümne aasta jooksul vastata perekonna sadadele pöördumistele. Pärast haldusuuendust sai pöördumiste adressaadiks Pärnu linnavalitsus. Tunamullu 1. jaanuarist selle aasta 22. juunini on samalt perelt laekunud ligemale 240 teabenõuet või selgitustaotlust, millest ükski ei puuduta nende isiklikke õigusi ega kohustusi.

Jaanipäeva eel ministeeriumile läkitatud eetest selgub, et kuigi pöördumised on vormiliselt esitanud eri isikud, ei ole linnavalitsusel kahtlust, et neil on üks autor.

Terve 2017. aasta jooksul ehk enne Audruga ühinemist registreeriti Pärnu linnavalitsuses umbes 50 teabenõuet.

Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare sõnutsi on teabenõuetes soovitud näiteks kõigi linnavalitsuse töötajate poolteise aasta krediit- ja deebetkaartide väljavõtteid, raamatupidamisdokumente. “Eraalgatusliku revideerimisega tegelevad isikud, kellel puudub selleks pädevus ja kes andmeid hiljem oma blogis subjektiivselt ja asjatundmatult tõlgendavad,” selgitas ta. “Tihti ka pahatahtlikult, heites näiteks ette, et teenistuja palk ei vasta töölise palgagrupile.”

Perekond ei soovinud seadusemuudatuse ettepanekut ega seal olnud etteheiteid kommenteerida.

Mõnikord on abikaasade teabenõuded samasisulised, teine abikaasa on võrreldes esimesega ainult mõnda sõna muutnud.

Teet Roosaar

10

Ühele päringule vastamine võib võtta terve päeva. Kuna taotletavad dokumendid on enamasti juurdepääsupiiranguga, peab avalikustamisele mittekuuluvad andmed kinni katma. Selleks tuleb dokument kõigepealt printida, andmed käsitsi kinni katta, dokument skannida ja PDF-failina adressaadile saata.

Enamasti ei rahuldu perekond vastusega, vaid küsib lisa ja kirjavahetus venib mitme kuu pikkuseks. “Mõnikord on abikaasade teabenõuded samasisulised, teine abikaasa on võrreldes esimesega ainult mõnda sõna muutnud,” lausus Roosaar.

PDF-vormingut tuleb inimesele vastates kasutada, olemaks kindel, et teabenõudja ei saaks selles teha omavolilisi muudatusi.

Seadus lubab paberkoopiate valmistamise ja väljatrükkide eest nõuda tasu alates 21. leheküljest. Siiski peab linnavalitsus juurdepääsupiiranguteta teabe paberil väljastamist vähem töömahukaks kui eelkirjeldatud meetodil e-posti teel info saatmist.

Pärnu linnavõim pakub seadusemuudatuse eetes lahendusena riigilõivu või teenustasu kehtestamist teabenõuetele, mis ei puuduta teabenõudja isiklikke õigusi või kohustusi. Sealjuures peaks teabenõudja põhjendama, kuidas taotletav info tema õigusi riivab. Seejuures ei piisaks üldsõnalisest väitest, et ta vajab teavet oma õiguste kaitseks kohtus.

Õiguskantsleri vanemnõuniku Liina Lust-Vedderi hinnangul on Pärnu linnavalitsuse ettepanek töökoormuse vähendamise kohta vastuoluline. “Kui teabenõuet esitades tuleks edaspidi põhjendada, kuidas selle teabe saamine on teabenõudja õiguste kaitsega seotud, paneks see ühelt poolt lisakoormuse teabenõudjale, aga teiselt poolt asutusele teabenõudja väidete kontrollimisel,” lausus ta. Lisades, et igaühel on põhiseadusest tulenev õigus saada üldiseks kasutamiseks levivat informatsiooni.

Sama paragrahv kohustab muu hulgas kohalikku omavalitsust andma seaduses sätestatud korras informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud seaduse alusel pandud juurdepääsupiiranguga andmed.

Kas on õiglane võtta tasu kelleltki, kes seisab avalikkust kontrollides kogu ühiskonna eest?

Liina Lust-Vedder

10

Lust-Vedder märkis, et see õigus ei ole mõeldud ainult isiku enda õiguste kaitseks, vaid ka selleks, et tagada avatud ühiskond ja avalikkuse kontroll avalike ülesannete täitmise üle. “Kui muuta tasuliseks isiku enda õigusi mittepuudutava teabe saamine, mõjutab see negatiivselt avalikkuse kontrollivõimalusi, sealhulgas ühiskonna valvekoera – ajakirjandust,” rääkis ta. “Kas on õiglane võtta tasu kelleltki, kes seisab avalikkust kontrollides kogu ühiskonna eest?”

Pärnu linnavalitsuse arvates tasuks kaaluda veel tasu kehtestamist alates kolmandast sama teemat puudutavast teabenõudest. Seda juhul, kui teave on varem väljastatud. Alternatiivina pakkus raad varianti korduvale samasisulisele teabenõudele vastamata jätta või keelduv vastus saatmata jätta.

Uuritakse võimalikku võltsimist

Lääne ringkonnaprokuratuuris on käsil uurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et Pärnu linnavalitsuse töötaja on dokumenti võltsinud, sest on andmekaitseinspektsiooni päringule vastates saatnud edasi kirja, mida kaebaja ei ole saanud.

Linnaametnik oli saatnud teabenõude esitanud mehele meilitsi teate nõude täitmise tähtaja pikendamisest, kuid kirjutas dokumendi päisesse mehe nime ja aadressi asemele tema abikaasa nime ja aadressi. Siis esitas mees andmekaitse inspektsioonile kaebuse, sest tema teabenõue oli tähtajaks täitmata.

Inspektsiooni järelepärimise peale esitas rae töötaja vastamise tõendamiseks mehe meilile saadetud kirja, kuid parandas enne seda ära dokumendi päise, asendades abikaasa andmed mehe enda nime ja meiliaadressiga. Prokuratuuri teatel seisneb kriminaalasi küsimuses, kas ametnik on vastuses andmekaitse inspektsioonile dokumenti võltsinud.

Uurija lõpetas kriminaalasja Lääne ringkonnaprokuratuuri loal, leides, et ametnik on eksinud, kuid pole pannud toime kuritegu. Kannatanu kaebas kriminaalasja lõpetamise riigiprokuratuuri, mis tühistas lõpetamise määruse. Riigiprokuröri suuniste põhjal kogutakse asjas nüüd lisatõendeid. Pärnu linnavalitsus ega kõnealune perekond ei soovinud juhtumit kommenteerida.

Lust-Vedderi sõnutsi pole korduvale samas küsimuses pöördumisele vastamise eest tasu võtmine põhjendatud, sest avaliku teabe seadus võimaldab keelduda teabenõude täitmisest, kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud. “Kuid keelduv vastus tuleb teabenõudjale ikkagi saata, sest teabenõudjale peab olema arusaadav, et tema pöördumine on läbi vaadatud ja mingit uut teavet asutus ei anna. Muidu inimene jääbki ootama,” selgitas ta.

Keelduva vastuse saatmine on õiguskantsleri vanemnõuniku sõnutsi oluline veel seetõttu, et asutus võib keeldumisel eksida: võimalik, et asutus jätab tähelepanuta uue pöördumise mingi nüansi, millest tuleneb vajadus saada uut teavet. Kui teabenõudja saab keelduva vastuse, oskab ta asutuse keeldumisele vastu vaielda.

Avaliku teabe seadus lubab juba praegu teabenõude täitmisest keelduda, kui see nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Niisiis on Lust-Vedderi jutu järgi võimalus päringule vastamisest keelduda. Küll toonitas ta, et seda tuleb teha tagasihoidlikult, sest enda tegevuse kohta teabe andmine on iga avaliku võimu asutuse üks põhiülesandeid.

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete juht Signe Heiberg avaldas, et teabenõuetega on olnud aastaid probleeme. “Tihti tuleb välja, et asutus ise on andnud nipsaka või ebaviisaka vastuse, mis ärritab küsijat ja hakatakse oma õigust lõhki ajama: mul on vaja seda ja teist informatsiooni,” selgitas Heiberg. Teinekord on vastused aga viisakad ja korrektsed, kuid küsija on Heibergi ütlust mööda ülemäära usin.

Lust-Vedder pani teabenõudjatele südamele, et nad kaaluksid asutuse poole pöördumist hoolikalt, kuna teabenõuetele vastamine kulutab kõigi maksumaksjate ressurssi ja võib lükata edasi teiste avalike ülesannete täitmise.

Seotud lood
07.07.2020 09.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto