Uusi raamatuid tutvustavad Kadi Taremaa ja Heda Piiriste Pärnu keskraamatukogust.
Uued raamatud
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
13. jaanuar 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viivi Luik, “Kogutud luuletused“
Viivi Luige enda koostatud kogumik sisaldab luuletusi aastaist 1962–1997. Raamat annab üpris põhjaliku ülevaate luuletaja elu- ja luuleloost. Järelsõna on kirjutanud Arne Merilai.
Tänapäev.
Karl Martin Sinijärv, „Krümitor 0671“
Karl Martin Sinijärv on pärast pikka vaikust välja tulnud luulekoguga. Teos pole üksnes valik luuletusi, vaid omapärase keelekasutusega ülimalt põhjalik ülevaade autori uuemast ja vanemast, pikemast ja lühemast, riimilis-rütmilisemast ja vabavärsilikumast loomingust. „Krümitor“ koosneb kolmest osast. Sissejuhatusest leiame varasemad luuletused, nii ilmunud kui ilmumata. Järgnevad uuemad luuletused: teine osa on „Krümitor” ja kolmas „Krümitori jorinad”. Kokkuvõttes on tegemist väga ühtlaselt komponeeritud raamatuga.
Näo Kirik.
„Vaikuse lävel. Luulet rasketeks aegadeks“
Doris Kareva koostatud luulekogumik on mõeldud neile, kes on pidanud silmitsi seisma lähedase kaotusega. Iga lein, iga valu on ainuline. Lause, mis ühele mõjub lohutavalt, võib teises tekitada hoopis vastupidiseid tundeid. Kuidas siis väljendada kaastunnet ja sõnastada raskeid tundmusi?
Raamatusse on valitud eri ajastutest ja kultuuridest pärit tekstid, millest leida tröösti ja tuge.
Jaan Tammsalu on kogumiku sissejuhatuses öelnud: „Saagu sellest raamatust trepikäsipuu neile, kel on raske ülespoole tõusta.“
Pilgrim.
Rudolf Põldmäe, “Vennastekoguduse kirjandus”
Vennastekoguduse käsikirjad ja 19. sajandi alguses hoogsasti ilmuma hakkav trükikirjandus moodustasid domineeriva osa Eesti rahva vaimuelus. Nende kirjandusharrastus on meie maal ainulaadne: pärisorjade eeldatav vaimupimedus püüdles väsimatult kirjaoskuse ja raamatutarkuse poole, mida härrandlik luteri kirik ei suutnud ega tahtnudki rahuldada.
Oma eriõpetuse levitamiseks soetasid teoloogiliselt haritud hernhuutlased rahvakeelset usulist tarbekirjandust, mis kasvatas omakorda kirjaoskajate talupoegade hulka. Rudolf Põldmäe 1938. aastal alustatud uurimus näeb trükivalgust esimest korda.
Ilmamaa.