“Meie küla pidu” asendab tänavu päris- ja suvelindikate koduõuefolk

Ruslan, Terje, nende lapsed Rute, Kirke, Timur ja Ruslani ema Galyna tunnevad ennast Vaalapuuksul nagu kodus. Foto: Mailiis Ollino

Lindi ja Marksa ­küla piiril Vaalapuuksu talus suvitav Svjata Vatra muusik Ruslan Trochynskyi kirjeldab silmade särades, kuidas ta siin enda jaoks kalastamise avastas. Eelmisel õhtul oli tal paadist õngega kala püüdes tulnud selline hasart sisse, et päike juba loojus ja keha hakkas külmast krampi kiskuma, abikaasa Terjel tuleb alatasa meest telefoniga taga otsida kusagilt viidi­kate ja kõrkjate vahelt.

Juhtus nii, et Trochynskyid kolisid hiljuti laste kooli pärast folgilinnast Viljandist Tallinna. Pealinna kodu jäi aga täiel rinnal suve nautimiseks kitsaks ja nii hakkasidki nad Põhja-Eestisse, kust Terje pärit, omale loodus­lähedast ajutist elupaika otsima.

“Mis Põhja-Eesti, tulge Lin­dile, küll ma teile koha leian!” hüüatas Merle Jantson sõprade plaanist kuuldes. Ja leidiski.

Nüüd ongi nii, et sel suvel elab Lindi kalurikülas lausa kaks ägedat folkmuusikut. Üks on päris- ja teine suvelindikas. Ja mõlema kodu asub otse mererannal, nii et kasta või varbad kohe vette.

Untsakate Jaanus Jantsoni ja Svjata Vatra Ruslan Trochynskyi kodu lahutab vaid paar kilomeetrit ja mõlemad talukohad kannavad vahvat nime: Lossi ja Vaalapuuksu. Vaalapuuksu on tegelikult müügis ja selle omanik olla olnud üpris jahmunud, kui talle ühel kevadisel päeval Jantsonitelt telefonikõne tuli.