P, 2.10.2022

Relvaloa taotlemise kord Eestis – liiga leebe või mitte?

Johanna Roos
, suvereporter
Relvaloa taotlemise kord Eestis – liiga leebe või mitte?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur. Foto: Mailiis Ollino

Relvaluba saada ei ole kerge: eksamiküsimused on keerulised ja spetsiifilised, stressitaluvus peab olema suur, täpsus ja reageerimisvõime hea, läbida tuleb tervisekontroll – ometi leidub relvaloa saajate hulgas neidki, kes on valmis tule avama olukorras, kus selleks õigustatud põhjust ega vajadust pole, käsitsema relva alkoholi- ja narkojoobes ning võtma sihikule süütu inimese. Niisiis ei saa inimesele pahaks panna, kui tal tekib küsimus, kas relvaloa saamise kord Eestis on ikka küllalt range.

Muretu on mõelda, et tulirelvadega vehitakse sedaviisi eemal ookeani taga, kuid Riia tänavatulistamine, Saksamaa poliitmõrv ja Lihula tragöödia näitavad, et sellised muretekitajad ei jää kaugeks. Probleem on suur ega näita leevenemismärke.

Üks probleemitekitajaid on infosulg politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning terviseasutuste vahel. Juuni alguses Pärnu Postimehele intervjuu andnud Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli sõnutsi puudub neil infokanal, mis kajastaks relvaloa taotlejate või omajate varasemaid rikkumisi ja annaks viite võimalikele terviseprobleemidele. “Parema koostöö kaudu saaks politsei teha relvaloa taotlejate suhtes keelduvaid otsuseid kindlamalt. Seda isegi juhul, kui taotlejal ei diagnoosita psüühikahäiret, kuid ta varasemad teod tekitavad kahtlusi,” selgitas Pilli. Kliiniku juhataja tõdes, et tarvis oleks ajakohast loetelu kõikidest psüühikahäiretest, mis välistaks taotlejale relvaloa andmise.

Märksõnad
Tagasi üles