Nädalast jäi kõlama: Ananass ja säga

Foto: Andres G. Adamson

Üks mis kindel, erakordsed on nad mõlemad. Kinnitas ju Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilevgi, et 13aastase Joosepi Sindi lähedalt jõest püütud säga, kelle tipp­ajad jäävad lausa 5000–8000 aasta taha, pole meie vetes nii sage külaline kui sajandeid tagasi. Tõsi, aeg-ajalt on neid siiski püütud, kuid lubatud siis vette tagasi. Nii looduskaitsealuste liikidega käitutakse. Shpilevgi toonitas, et tegemist on väga väärika ja iidse kalaga, kes on palju kauem siin maa­ilmas olnud kui meie.

Ananassi ei pea enamik, kes on käinud toidupoes, nähta­vasti haruldaseks. Mine aga puuviljaleti juurde ja imetle, kui palju jaksad. Kui sellest ei piisa, loovuta poodnikule euro või kaks ja takseeri seda kodus ­edasi.

Veendumaks, et vähemalt üks ananass siiski on rariteet, ei pea ühegi teadlase jutule minema. Kui sageli jõuab teieni ­uudis sellest, et keegi äärmiselt kannatlik inimene on pannud aknalaual potis ananassi kas­vama, et see umbes neli aastat hiljem pidulikult lahti lõigata? Üheksa-aastane Raeküla poiss Fred just nii tegi, olles niisiis troopilise taime kasvatamisele kulutanud üle kolmandiku oma elust.