/nginx/o/2020/07/10/13202657t1h537f.jpg)
Heinakuu jõuab suve südamesse, nii üürike ta ongi. Laeme patareisid ja tõttame sügisesse, ahastame pimeduse üle ja unustame selle taas. Nii nagu vajub mälust lähiminevikki, mil sundistusime koduseinte vahel. Aga nüüd läheb peoks, eriolukorrajärgsed piirangud leevenevad veelgi ja väliürituste korraldajad võtavad viimast.
Need, keda massiüritused ei tõmba ja kel oma tee rataste all, leiavad maakonda avastades kauneid paiku ja huviväärsusi turismiinfost hangitud juhiste järgi, kuid, meeled avali, soovitan sissesõidetud rajalt eksida. Hingata täiel rinnal putkekuu lõhnu, näpata kraavipervelt metsmaasika ja peatuda taluväravas, milleni juhatavad omakäelised sildid “kurk”, “tomat”, “kanamunad”, “mesi”, “värske kartul” ja nii edasi. Törtsu head juttu saate sedasi maaelu mõne euroga otse toetades kauba peale.
