Pärnus sündinud, siin üles kasvanud ja gümnaasiumi lõpetades Tartusse suundunud 24aastane Inger-Helene Värat ja 26aastane Artur Heinsalu usuvad, et möödas on aeg, mil suvepealinna tõmbenumbrit ehk randa “kaunistavad” stagnaaegsed betoonehitised ja -putkad ning “lõhnastavad” ülehinnatud friikartulid ja pelmeenid. Noortele valmistab muret, et kasutamata potentsiaaliga Pärnu jääb teistest linnadest maha.
Tellijale
Autosse ehitatud baar: noori utsitab tagant suvituslinna kasutamata potentsiaal
“Kui vaadata Tallinna ja Tartut, on tunne, et liigume põhjaeuroopalikkuse poole. Pärnu rannas on endiselt selline 2000ndate alguse tunne. Asju ei tehta hingega, vaid pigem nii, et raha võimalikult ruttu kätte saada,” leiab Heinsalu. Noored avaldavad, et Pärnu mahajäämusest tuleb seltskonnas tihti juttu. Nii muuseas on sestap mõlgutatud mõtteid, kuidas ise kodulinna arengusse panustada.