/nginx/o/2020/07/20/13221878t1he5c4.jpg)
Tori valda eeldatavasti Põlendmaa ja Kildemaa küla piirkonda võiks kerkida kolm tuugenit, mis hakkaksid voolu andma kõige varem viie aasta pärast. Seda soovib vähemalt AS Eesti Energia taastuvenergiafirma AS Enefit Green, mis 15. juunil esitas Tori vallavalitsusele taotluse eriplaneeringu koostamise algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamiseks. Planeeringualas asub aga mitu kõrge loodusväärtusega objekti, mistõttu eriplaneeringu algatamine on viibima jäänud.
Eriplaneeringu eesmärk oli välja selgitada, kuhu taotluses viidatud alal on võimalik elektrituulikuid ja nende teenindamiseks vajalikke rajatisi rajada. Eriplaneeringu taotluse läbivaatamisel selgus aga, et kavandatav ala jääb suuresti Soomaa rahvuspargi territooriumile, kaitstavate metsise püsielupaikade ja teistele kõrge loodusväärtusega objektide asukohta.
Terve planeeringuala idaosa (umbes 3500 hektarit) on hõlmatud looduskaitseliste piirangutega, millest suuremad on Soomaa rahvuspark ning Riisa ja Vabriku metsise püsielupaigad. Ulatuslikud looduskaitselised piirangud – ligikaugu 950 hektaril – paiknevad ka planeeringuala edelanurgas. Sealhulgas Kõrsa niidurüdi ja Kildema metsise püsielupaigad.
“Nimetatud aladel on tuulikuparkide püstitamine välistatud, mistõttu keskkonnaameti hinnangul ei ole mõistlik seal eriplaneeringut algatada,” märkis keskkonnaameti Lääne regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Toomas Padjus Tori vallale esitatud arvamuses.
Soovitame teha eri kitsenduste eelanalüüs, et selguks, kas ja millisel alal on võimalik eriplaneeringut algatada.
Toomas Padjus
Ülejäänud planeeringualal paiknevad eri looduskaitselised piirangud hajusamalt (näiteks neli esimese kaitsekategooria liigi väike konnakotka püsielupaika). Samas juhtis Padjus tähelepanu, et looduskaitseliste piirangute puhul tuleb arvestada puhvertsoonide olemasoluga, tagamaks kaitsealade ja kaitsealuste liikide soodsa seisundi säilimine.
Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tsoneeringukaardil on Enefit Greeni pakutud planeeringuala aga terves ulatuses märgitud eri põhjustel tuulikuparkide arendamiseks sobimatu alana. “Soovitame teha eri kitsenduste eelanalüüs, et selguks, kas ja millisel alal on võimalik eriplaneeringut algatada,” teatas Padjus kokkuvõtvalt.
Kuna maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohaselt on soovitav tuulikuparkide kavandamise korral teha koostööd kaitseministeeriumiga juba planeeringu algatamise staadiumis, esitas Tori vald eriplaneeringu algatamise taotluse kaitseministeeriumile, mis aga ei ole veel seisukohta esitanud.
Kuigi planeerimisseaduse kohaselt algatatakse või jäetakse algatamata kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine 30 päeva jooksul planeeringu algatamise taotluse saamisest, võib seda tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. Tingituna planeeringuala suurusest ja sellel olevate oluliste kitsenduste väljaselgitamise vajadusest otsustaski vald eriplaneeringu algatamise perioodi 60 päeva võrra pikendada.
Tori valda kavandatav tuulikupark on osa kümnest tuulikust koosnevast tuulikupargist. Peale kolme Torisse planeeritava tuugeni peaksid seitse tulema Pärnu linna territooriumile.
Enefit Green esitaski Pärnu linnale taotluse eriplaneering algatada juba märtsis, et alustada keskkonnamõjude hindamist ja selgitada välja, kas linnast ligikaudu 20 kilomeetri kaugusel Paikuse osavallas asuv soine ala sobib tuulepargi rajamiseks. Juuni keskel kiitis Pärnu linnavolikogu Enefit Greeni taotluse heaks.
Eriplaneeringu taotluse heakskiidu järel saab Enefit Green jätkata keskkonnamõjude hindamise algatamise protsessiga. Selle käigus asutakse uurima, kas piirkonda jääb kaitsealuseid liike ning kas tuulepark ja selle infrastruktuur mõjutavad loodus- ja elukeskkonda. Uuringud kestavad ligikaudu kolm aastat. Uuringute tulemuste põhjal selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik tuuleparki soovitavasse piirkonda rajada.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)