Helen Kranich: Seadus, mida ei tahaks kirjutada

Copy
Eestis on kindlustatud õigus pöörduda kaebustega ja palvetega vastavate avalikkude asutuste poole.
Eestis on kindlustatud õigus pöörduda kaebustega ja palvetega vastavate avalikkude asutuste poole. Foto: Lilli Tölp

Üks vaba ühiskonna ja õigus­riigi alustalasid on läbipaistvus. See tähendab, et otsustajate tegevus on avalik, arusaadav ja aus ning inimestel on alati õigus küsida selle kohta selgitusi. Seda olulist väärtust kaitsevad seadused, mis kohustavad riiki infot avalikustama ja selgitusi jagama. See on lahutamatu ja iseenesestmõistetav osa ametniku tööst.

8. juuli Pärnu Postimehes kirjutati aga hoopis olukorrast, kus linnaametnikud kipuvad ühe perekonna teabenõuete ja selgitustaotluste alla suisa mattuma. Poolteise aasta jooksul on tulnud vastata ligikaudu 240 teabenõudele või selgitustaotlusele, millest ükski ei puuduta küsijate isik­likke õigusi ega kohustusi. Enamasti ei rahulduta vastusega, vaid küsitakse lisa ja kirjavahetused venivad. Nüüd vaatab linnavõim küsivalt seaduse poole: kas nii peabki olema?

Tagasi üles