Pärnu orelifestival viib kuulajad Londoni Big Benini

Viiulimängija Ingmar Simson-Valtin ja organist Ines Maidre. Foto: Mailiis Ollino

Juuni valgetel öödel algav ja augusti pimedamatel õhtutel lõppev suvine Pärnu orelifestival on jõudnud oma kavaga poole peale. Tänavuses sarjas, mis kannab nime “Valgus ja pimedus”, on juba kõlanud muusikute eri nägemus valguse ja varju mängudest. Programm on näidanud helimaailma koloriitsust: Eliisabeti kirikus on ettekandele tulnud helgemad ja süngemad palad. Orel kui pillide kuningas on selleks igati sobiv, olles kõlavärvide poolest rikas.

Ülehomse kontserdi märksõnad on “vesper” ja “kellad”. 

Viiulimängija Ingmar Simson-Valtini ja organist Ines Maidre esituses kõlab õhtu- ja öömuusika. Samuti teosed, mis ammutanud inspiratsiooni kirikukelladest. “Selles kontekstis omandavad kellad valgustava rolli, kuna nende ülesanne läbi aegade on olnud äratus või kutse – osasaamine millestki erilisest,” selgitas Maidre, kes ühtlasi festivali kunstiline juht. Õhtu avalugu “Westminsteri kellamäng”, mille lõi legendaarne Prantsuse helilooja ja organist Louis Vierne, põhineb maailma tuntuima kella Londoni Big Beni meloodial.

​Nõukogude okupatsioon ei lubanud kirikutesse uusi oreleid ehitada. Sestap oli 2010. aastal meie linna pühakotta toodud pillide kuningas märgilise tähendusega. Eliisabeti kiriku oreli kümne aasta juubeli puhul juhib Maidre inimeste tähelepanu ka kiriku 2007. aastal valminud vitraažaknale, mis sündis kunstnik Rait Präätsi kätetööst ja niisamuti valguse ja varju suhtele mõeldes. 

Kõige muu kõrval mälestatakse orelifestivaliga Eesti suurimat oreliklassikut Peeter Süda, kelle surmast möödub tänavu 100 aastat. Süda lahkus virtuoosina meie seast 37aastasena. 

Kirikusse rajatud orel on laiendanud linna ja maakonna orelimuusikavõimalusi. Koorioreli olemasolu omakorda loob šansi kanda ette suurvorme koori ja orkestriga. 

Kuigi sellegi rahvusvahelise festivali toimumine oli suve hakul küsimärgi all, said korraldajad tunda rõõmu, et üritus siiski toimub. Orelimuusika on nišš ja orelimuusika publiku arv enamasti üle 100 ei tõuse. Sestap läheb ürituse korraldamine hõlpsamini nii eestvedajatele kui kuulajatele.