Toomas Alatalu: türklane mängib ameeriklast

Hagia Sophia Istanbulis, mis oli kõigile tuntud kui muuseum, tehti päevapealt tagasi islami pühakojaks. Foto: Reuters

Ehkki tundub, et nii maailma- kui ka koduses poliitikas pole enam millegagi võimalik üllatada, tuleb selgelt mõistusvastaseid või lihtsalt halbu sõnumeid vaid juurde. Nüüd siis ­teade, et kuulus ristiusu sümbol Hagia Sophia Istanbulis, mis vahepeal oli 480 aastat mošee, ent tuntud ikkagi kui kõigile avatud muuseum, tehti päevapealt tagasi islami pühakojaks.

Tüüpiline käik suures poliitikas aastal 2020, mil langetatud on pigem halbu ja paljudele kahju teinud otsuseid. Neid otsuseid on tihti kannustanud soov ära ­teha või midagi tagasi teha mõne teise suurriigi võimuritele, märkamata seda, et see pöördub omaenda rahva vastu.

Kui nüüd täpsemini väljen­duda, siis Türgi presidendile Erdoğanile andis ajendi Hagia Sophia mošeeks muuta USA presidendi Trumpi mullune otsus kuulutada Jeruusalemm vaid Iisraeli pealinnaks ehk siis eitades ÜRO 1947. aasta resolutsiooni. Teadupärast on 2002. aasta va­limistega võimule pääsenud Erdoğan Türgi kiirelt islamiseerinud ja võtnud sisse regionaalse liidri koha vastasseisus Iisraeliga.