Nädalast jäi kõlama: Aperol Spritzi Pärnu ja eliitkultuur

Foto: Andres G. Adamson

Sel nädalal on üleriigilistes välja­annetes arvustatud Pärnu kunstisuve. Tähelepanu teravik on ligikaudu kuu tagasi avatud näitustel, mis tegelevad sooteemadega. Ühest noist enamasti hea tooniga ülevaadetest tabasin märkuse, kus suvepealinna ­üldist vibe’i ehk õhustikku kirjeldati Aperol Spritzi abil. Kes ei tea, siis see on ülipopp oranži tooni mullitav alkohoolne kokteil.

See võrdlus ajal, kui Pärnu kontserdimaja sumiseb muusikafestivalist ja tänaval võib otsa joosta Paavo või Kristjan Jär­vile, tundus kuidagi kohatu. Põhjendamatult halvustav.

Aga iseenesest ei ole nimetatud jook sugugi halb. Ja eripalgeline Pärnu pole samuti ­midagi, mille üle õnnetu olla. Pigem on see hea. Oranž on samuti rõõmus toon ja just sellises sillerdavas meeleolus peaks üks õige suvepealinna juuli möödumagi. Ehk võiks Pärnu võrdlemist segujoogiga hoopis meelituseks pidada?