Järjejutt: “Meie oma soome-ugri don Juan”

Kaur Rasmus Tammelaan Foto: Andres Adamson

Ei olnud harvad juhused, kui ma ikka ja jälle nägin Mangi koos oma koera ja mõne näitsikuga pargis ringi luusimas. Algul ma mõtlesin, et selline jalutamine on lihtsalt mingisugune individuaalne turismipakett loodussõpradele, et uurida linnaloodust ja puuõõnsusi veidi lähemalt.

Need aknad on ka nii tolmused, et ei saa hästi aru, mis väljas toimub. Ega sealt saa ilmast ka õieti aru, aga eks ta ole pidevalt selline imelik.