Majandusbuum või nutikas skeemitamine? Maakonda tekib sadu päikeseelektrijaamu

Ka Pärnu külje alla endise Rääma prügila alale rajatud elektrijaam on juriidiliselt paljudeks väiksemateks jaamadeks jaotatud, et rohkem taastuvenergiatoetust küsida saaks. Keelatud see sugugi ei ole. Foto: Lilli Tölp

Selle nädala lõpus teatas Elektrilevi, et 2020. aasta esimesel poolaastal esitati firmale sedavõrd palju – lausa 4318 – elektritootja liitumistaotlusi, et neid on kokku juba sama suur hulk kui möödunud aastal tervikuna. Kui koroonaviirus üldjoontes pärssis majandust, siis elektrivõrguga liitumise trendi vaadates paistab firma teatel olevat Eestis hoopis majandusbuum. 

Enamik liitumistaotlusi on seotud taastuvate energiaallikate ehk roheenergial põhineva tootmisega, millest ülekaalukalt kõige suurema osa moodustavad päikeseelektrijaamad.

“Juba eelmine, 2018. aastal lõppenud toetusskeem näitas, et taastuvenergiatootmine kogub populaarsust. Sellest tingituna võis prognoosida, et ka praeguse meetme, kuni 50kilovatiste elektrijaamade toetusskeemiga kaasneb suur huvi. Küll aga oli võimatu ette näha, et toetuse saamiseks hakatakse esitama niivõrd suures mahus liitumistaotlusi, mida võib otseselt nimetada buumiks,” kirjeldab hüppelist kasvutrendi Elektrilevi tootjaliitumiste tootejuht Marii Uduvee.

Ehk on aga praegu toimuvat buumiks keeruline pidada. Põhjus peitub lihtsas asjaolus, et sadu jaamu rajatakse tõenäoliselt siiski vaid juriidiliselt ja väga hea põhjusega: et taastuvenergiatoetust rohkem peale jookseks.