Ajaloolised autod panevad fännidel südame kiiremini põksuma

Ajalooliste vormelautode võidukihutamine viib autospordifännid kolme aastakümne tagusesse aega.

FOTO: Pille Russi

Laupäeval kihutavad Pärnus auto24ringil ajalooliste vormelautode taltsutajad Ants Seileri karikavõistlustel, kus selguvad Eesti meistrid Formula Mondial ja Formula Easter klassis, lõunanaabrid jahivad Volgadel ja Žigulidel oma riigi meistrimedaleid ja Erki Spordi superkrossi karikasarjas selguvad viienda etapi võitjad.

Andeka konstruktori ja hasartse võidusõitja Ants Seileri lühikeseks jäänud, kuid kirkast elust on meie autospordi grand old man, 20. sajandi Eesti parimaks rallisõitjaks tituleeritud Uno Aava kirjutanud raamatu „Mees, kes kihutas ajast ette”.

„Kuigi esimesed Estonia nime kandnud vormelid sündisid kümnete inimeste ühistööna, kuulub Eesti vormeliehituse loomise au eelkõige Ants Seilerile,” kirjutab Aava. „Läinud sajandi 50. aastatel hakkas seni mootorrattal kihutanud Ants huvi tundma autode võidusõidu vastu. Kiievis ja Minskis nähtud võistlustest innustuse saanud tehnikahuviline noormees konstrueeris oma elutoa põrandal millimeetripaberile täissuuruses võidusõiduauto, eeskujuks välismaa ajakirjade pildid vormel 3 klassi sõidukitest.”

Toona autotranspordi- ja maanteede ministeeriumis tehnikaosakonna insenerina töötanud Seiler tegi Tallinna autoremonditehase juhtidele ettepaneku ehitada tema joonise järgi võidusõiduauto. Saanud nõusoleku ja leidnud tehase töötajate toetuse, läks ehitus lahti. Vormeli valmistamiseks vajalik materjal leiti enamasti tehasest, kuid osa defitsiitseid juppe pidi konstruktor oma raha eest hankima.

Ants Seileri konstrueeritud esimene vormelauto nägi ilmavalgust 1958. aastal.

FOTO: Eesti motospordi muuseum

Eestis esimese vormelauto Estonia­-1 debüütvõistlus oli 5. oktoobril 1958 Leningradis Kirovi staadioni ringrajal, kus Seiler püstitas kiireima ringi rekordi.

Järgnesid Estonia-2 ja Estonia-3 konstrueerimine ja ehitamine. Viimasena mainitud masina konstruktsioon oli niivõrd hea, et ALMAVÜ juhtkond tellis Tallinna autoremonditehaselt lausa 36 autot ja sellest tellimusest sai alguse üle 1330 vormelauto tootmine Eestis.

Võidsõiduautode seeriaviisilise toodangu juurutamise eest autasustati Seilerit N Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse suure hõbemedaliga. Seileri loomingulise mõtte tulemusena ja koostöös teiste konstruktoritega valmisid järgnevatel aastatel eri konstruktsiooniga võidusõiduautod: Estonia-4, Estonia-5, Estonia-8 ja -9, Estonia-10, -12, -13 ja -14.

Samal ajal autode konstrueerimise ja valmistamisega võistles Seiler ringradadel. 1961. aastal krooniti ta NLi meistriks, aastatel 1965 ja 1966 teenis hõbemedali. NLi koondise liikmena pääses ta võistlema Itaalia, Ungari ja Saksa DV radadele.

Seilerile sai saatuslikuks Baltimaade esivõistlus 2. juunil 1968 Riias Bikernieki ringrajal, kus ta teisel ringil hakkas paremkurvis mööduma grusiinlasest Žota Mamrikasvilist, nende rattad haakusid ja mõlema võistleja autod paiskusid rajalt välja vastu puid. Paraku osutusid andeka konstruktori ja hasartse võidusõitja Seileri vigastused surmavaks.

Aastast 1989 autasustatakse Eesti parimat vormelisõitjat Ants Seileri nimelise rändkarikaga. Prestiižika trofee on enda valdusse saanud Toivo Asmer, Rain Pilve, Jaak Kuul, Urmas Kilu, Meelis Telliskivi, Jaak Pipar, Erko Vallbaum, Marko Asmer, Tõnis Kasemets, Kevin Korjus, Martin Rump, Ralf Aron ja Jüri Vips.

Aastal 2009 loodi Eesti rahvuskultuuri fondi juurde Ants Seileri allfond, tunnustamaks autoeriala tudengeid ja noori insenere.

6. juunil 2019 avati Pirita teel vaprate ja teotahteliste inimeste mälestusmärgi juures Ants Seileri nimeline pink.

Laupäevast ringrajavõistlust tutvustav tehnikaspordiklubi Erki Sport president Eiki Eriste rääkis, et päev algab kõigile klassidele treeningsõitudega, seejärel selgitatakse kümme minutit kestvates kvalifikatsioonides stardipositsioonid ja tund pärast keskpäeva kutsutakse rajale esimese võistlussõidu osalejad. Päeva teises pooles klaarivad autosportlased omavahelisi arveid teises sõidus ja võidukihutamise lõpetab superfinaal, kuhu pääseb superkrossi iga klassi kaks kiiremat.

Nelja etapi järel on supekrossi karikavõistluste liidrid Marko Tamm (noored), Siim Ots (esikvedu), Vjatšeslav Serov (tagavedu), Mart Tikkerbär (vabaklass) Margus Suigusaar (rahvakross) ja Einar  Heljand (superfinaal).

„Usun, et tehnikaspordifännid saavad laupäeval nautida väga põnevaid sõite,” ütles Eriste. „Ajalooliste vormelautode, Volgade ja Ladade vaatamine viib meid ajas kolm aastakümmet tagasi. Müts maha meeste ees, kes meile selliseid võimalusi pakuvad!”

Tagasi üles