Elu pärast koroonakevadet: Kaire Vilgats on veetnud kuu laeval

Pärnust pärit Kaire Vilgats tõdes, et vabakutselise elustiilis leidub nii positiivset kui negatiivset. Foto: Tairo Lutter

Eesti tuntuim ja tegusaim taustalaulja Kaire Vilgats on pärit suvepealinnast, ent jõuab siia harva. Eelkõige just tänu kontsertidele või lastele, kelle ta suviti tihti ema juurde toob.

Homme astub Vilgats taas tuttavatel radadel, jagades solistina lava siinse linnaorkestri ja laulja Stefaniga, kellega koos osaleti kevadel telesaates “Maskis laulja”. Kontserdil kõlab filmimuusika, klassika ja Eesti autorite looming. Samuti tehakse kummardus kahele juubilarile: mais 90 aasta juubelit tähistanud Uno Loobile ja sel nädalal 70seks saavale Olav Ehalale.

Vilgats, kes praegu sõidab Baltic Queeni pardal Soome ja Eesti vahet, kuuludes truppi Showstoppers, leidis ühel pärastlõunal kümmekond minutit, et vaadata tagasi läinud aastale ja suvele, mis muusikuil mingis mõttes vanamoodi ehk harjumuspärases rütmis möödub.

Kevad on seljataga. Kuulsin, et praegu on teil käed-jalad tööd täis. On see õnnistus või tuli kõik kiiresti ja korraga?

Mul on hea meel, et saan ikka tegutseda. Nii võiks eeldada, et rahaliselt kõik toimib. See on positiivne külg. Kui laevad hakkasid liikuma, läks kõik kiiresti. Olen perest peaaegu kuu eemal olnud. Eks see ole alati kahe otsaga asi. Saan küll rahu, samal ajal tahaksin ikkagi lastega olla.

Teid kutsuti kohe laevale?

Jah. Tuli teha ekstreemseid ja kiireid otsuseid, aga ma ei nurise.

See pole küll fakt, kuid on kombeks öelda, et loomeinimesed elavad kõike raskemini läbi. Mina, kes olen lasteta ja püsitööl, ei pidanud sel kevadel muretsema. Kuidas oli olukord teil vabakutselise ja emana?

Mina hakkasin muretsema alles siis, kui teised käisid selle teemaga pinda. Lõpuks mõtlesin, et võib-olla on tõesti kõik pekkis. Enne olin nii chill, ja üsna pikalt. Olen loomult selline: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka. Ei hakka end läbi praadima.