Sirle Matt: Tore naaber, aga põletab prügi

Kuhu panna kartulikoored ja muud toidujäätmed? See on ikka veel Pärnu linna väiksemates majapidamistes probleem. Foto: Madis Sinivee

Lauseid “Aga ma olen seda alati teinud”, “Teised ümberringi teevad ka”, “Mind suits ei häiri”, “Sina oled ainuke, kellele ei meeldi”, “Kui ei meeldi, koli minema!” olen kuulnud neilt inimestelt, kes ei ­taha aru saada, et jäätmete koht ei ole lõkkes ega ahjus.

See käib nii majapidamises tekkinud olmejäätmete kui lammutusprahi kohta. Tiheasustusalal nagu Pärnu ei või põlema pista ka aia- ega haljastusjäätmeid, mis on enamasti toored ja suitsevad lõkkes mis hirmus.

Hoolimata keelust on prahipõletamine rohkem levinud, kui arvata võib. Kui minna hommikul kell kaheksa tööle ja tulla viiest koju, jääb nii mõndagi häirivat nägemata. Keset päeva aga tungib kibe toss koduümbruses ninna üpris sagedasti. Siiski on kurku torkiv kirbe luhvt väike mure võrreldes keelatud materjali põletamisel erituva mürgise saastega, mida silmaga ei näe, aga mis sellegipoolest ladestub pinnases, ümbruskonna õunapuudel ja marjapõõsastel ja mille me lõpuks endale sisse sööme.