Siiri Erala: Mina, võõrtööline

Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala, kes on ise võõrtöölise leiba maitsnud, arvab, et võõrtööjõu teemal toimuvast arutelust on puudu oluline tahk - piiri tagant saabuvate inimeste heaolu. Foto: Erakogu

16 aastat tagasi olin võõrtööline. Võõrtööline seal, kus kõik on korras ehk Norras. Palk oli hea ja elu ilus. Päriselt. Ometi mäletan seiku, mis tagantjärele ja praegu üleriigilises arutelus domineerivate teemade valguses mõru maiguga tähenduse omandavad.

Esiteks: arstlik kontroll. Pidin Norrasse oma ametisse pääsemiseks kodumaal tegema kopsuröntgeni. Põhjus: Eesti oli tuntud kui tuberkuloosimaa. Ja sellest märgist pole me vabad tänini: maailma terviseorganisatsioon määratleb meie riiki ikka kohana, kus on suur oht saada tuberkuloos. Tõsi, viimased andmed – mullu 151 nakatumisjuhtu – osutavad, et risk väheneb. Punase laterna staatuses oleme Euroopas siiski. Saati siis 16 aastat tagasi.

Kuigi kodumaal näitas läbivalgustamine, et mu kops on puhas, nõuti Norras uue röntgeniuuringu tegemist. Teadsin, et sage röntgenis käimine ei ole tervisele hea, ometi olin sunnitud uuesti aparaadi ette seisma. Umbusu kummutamiseks.