“Hiljuti avati laste abistamise telefon. Olemas on niisugune number naistelegi. Peale selle on Eestis usaldustelefon. Aga mida peavad tegema õnnetud mehed? Neil pole ju häda korral kuhugi helistada. Nimelt saan ma kodus regulaarselt naise käest peksa. Jagu ma temast ei saa, sest ajapikku on ta paisunud minust poole suuremaks. Samal ajal ei taha teda ka maha jätta, sest tunnen sisimas, et ma ikka armastan veel teda. On minusuguste jaoks mõni väljapääs või telefoninumber, kust saaks abi?” küsib Tanel-Talla Alune Raekülast.
Lugeja küsib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perroon vastab
Lugupeetud Tanel-Talla Alune Raekülast! Te eksite sügavalt. Teie jaoks on abitelefon. Regulaarse peksasaamise korral soovitame teil pöörduda kiirabi või perearsti poole.
Koduse elu leevendamiseks võiksite tuua oma naise ellu vürtsi. Leidke talle mõni teine ajaviide. Spetsialistide kinnitusel sobivad väga hästi rollimängud. Näiteks teie kehastute kurjaks hundiks ja teie abikaasa jänkukeseks, kes süüakse ära, kui hundile poest meelehead ei tooda.
Kui teie naine on tõesti nii suur, nagu kirjeldasite, on ta kauplusest naastes nii väsinud, et tal pole teie peksmiseks enam võhma.