Regulaarne kontroll aitab ära hoida emakakaelavähki

Toomas Põld. Foto: PP

HPV ehk inimese papilloomiviirus on sageli esinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui ka mehed.

Kokku on papilloomiviirusi on üle saja tüübi ja enamik neist on tervisele üsna ohutud ning taanduvad ilma ravita. Kuid viirusel on ka ohtlikke tüüpe, mille ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja.

Enamikul viirusega nakatunud inimestest puuduvad igasugused haigusnähud ja nad kannavad viirust edasi, ise seda teadmata.

Arvatakse, et 70-75 protsenti meestest ja naistest on mingil eluperioodil olnud nakatunud HPV viirustega.

Enamasti aitab organismi enda immuunsüsteem viirusest jagu saada, aga mõnel juhul võivad HPV teatud tüübid siiski põhjustada naha ja limaskesta healoomulisi muutusi (kondüloome) või rakulisi muutusi emakakaelas.

Aja jooksul võib HPV põhjustada emakakaela vähieelseid muutusi (düsplaasiaid). Kui vähieelset seisundit õigeaegselt ei avastata ega ravita, võivad sellised rakumuutused edasi areneda vähiks.

Tavaliselt areneb vähk välja aeglaselt, 10-25 aasta jooksul pärast HPVga nakatumist. Seetõttu ongi väga oluline käia regulaarselt kontrollis.

PAP-test on üks osa günekoloogilisest läbivaatusest ja selle abil saab varakult avastada muutusi emakakaela epiteelirakkudes.

Kahjuks papilloomiviiruse vastast ravi ei ole, küll aga on võimalik ravida HPV põhjustatud muutusi.

Kondüloomide raviks on olemas lokaalsed preparaadid, samuti on võimalik neid kirurgiliselt eemaldada. Emakakaela muutuste korral saab kahjustatud emakakaela osa eemaldada.

Selleks, et vältida suguelundite HPV nakkust, tuleks hoiduda seksuaalkontaktidest erinevate partneritega. Kondoomi kasutamine võib vähendada HPVga nakatumise ohtu, aga kuna kondoom ei kata kogu suguelundite piirkonda, ei hoia see nakatumist täielikult ära.

Praeguseks on HPV vastu välja töötatud kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad emakakaelavähki tekitavate viiruse tüvede (HPV 16, 18) eest. Peale selle annab üks vaktsiin kaitse genitaalide piirkonna tüükalisi muutusi põhjustavate HPV tüüpide vastu.

Soovitav on HPV vastu vaktsineerida juba enne suguelu alustamist, et saavutada vajalik kaitse enne HPV kokkupuutumist.

Vaktsineerida võib erinevas vanuses, kuna vaktsiini efektiivsus on tõestatud uuringutes erinevatel vanusegruppidel (kuni 26- ja kuni 45aastaste naiste hulgas).

Ennetav vaktsiin kaitseb peaaegu 100protsendiliselt HPVst põhjustatud emakakaela vähieelsete seisundite vastu.

Vaktsineerimine ei tähenda, et naine oleks täielikult kaitstud emakakaelavähi eest, kuid vaktsiin kaitseb nende HPV tüüpide eest, mis põhjustavad 70 protsenti emakakaelavähkidest.

Paraku on aga ka teisi HPV kõrge riski tüvesid, mille vastu kaitse puudub ja mis võivad põhjustada haiguse.

Seega, vaatamata vaktsineerimisele, on ikkagi vaja iga-aastast günekoloogilist kontrolli koos PAP testiga.