Jupiteri püssirohuaidast koliti maa-arhiiv … Mis edasi?

Võimla on Pärnu spordikooli käsutuses, kuid seda kasutavad ka Vanalinna põhikooli lapsed. Foto: Henn Soodla

Nagu loodus ei salli tühja kohta, ei salli inimene tühja, kasutult seisvat ruumi. Tänavu 10. jaanuarist on üks selline ruum Pärnus juures – kunagine maa-arhiiv, kõrge võlvlaega vana püssirohuait Pühavaimu ja Lõuna tänava nurgal, mida rohkem Vanalinna kooli võimlana tuntakse, ehkki võimlat peab enda omaks Pärnu spordikoolgi.

Võimla asub selle püssirohuaida peal.

Imeliku ajalooga maja

Kui Vene tsaari vägi rootslastelt Põhjasõja käigus 1710. aastal Pärnu kindluslinna rohkem kui kaheks sajandiks üle võttis, ei ehitanud venelased senistele kindlustustele kuigipalju lisa.

Üks väheseist asjust, mille venelased enne Pärnu kindluslinnade nimistust kustutamist 1834. aastal kindlustustele lisasid, oli 1812. aastal valminud Jupiteri bastioni püssirohuait. See on tänaseni alles, kuigi muutunud militaarsest humanitaarseks ruumiks, algul küll üksnes laona, aga juba 1907. aastast linnaarhiivina, mis varem asus Punases tornis ja selle kõrval paiknenud vanas vanglas.

1907. aastal ehitati püssirohuaida peale võimla, mille vajalikkust rõhutas tollane linnapea Oskar Brackmann, sest poeglaste gümnaasiumi, nüüdse Kuninga tänava kooli hoovis asunud võimla oli 1906. aastal õnnetul kombel maha põlenud.

Kuna 1902. aastal oli valminud tütarlaste gümnaasiumi hoone, praegu Vanalinna põhikooli maja, leiti uus võimla paslik ehitada vana püssirohuaida ja tulevase linnaarhiivi peale, mis asus tütarlaste gümnaasiumi hoovil.

Võimla projekt telliti Wilhelm Bockslaffilt. Valmis tehti kaks eskiisprojekti, millest linnavalitsus valis ehitamiseks suurema ja kallima. Seejärel hääletas linnaduumagi avarama, ilusama ja kallima võimla-arhiivihoone poolt, põhjendades otsust vajadusega hoida ja valvata linna ajaloost kõnelevaid hindamatu väärtusega dokumente.

Kui valmis ehitusprojekt, seadis linnavalitsus ehitajaile tingimuse kasutada kõnealuse hoone puhul ainult kõige paremaid ehitusmaterjale.

Et ehitus tõesti kvaliteetne saaks, pidi ehitaja enampakkumisest kümne protsendi suuruse summa linnakassasse tagatisrahaks maksma. Raha tagastati, kui aasta jooksul pärast maja üleandmist ei ilmnenud puudusi ja praaki.

Ehitamise aega anti kaks ja pool kuud, maja pidi valmis saama 15. juuliks, aga ei saanud, sest selgus, et püssirohuaida vundament ei suuda võimla raskust kanda. Nimelt seisis aida vundament puitparvedel, mis aja jooksul olid pehkinud. Parved tuli kindlustada ja vundament tugevamaks teha. See töö viitis aega, nii et hoone valmis tegelikult alles oktoobris ja komisjon võttis selle vastu 7. oktoobril 1907. aastal.

Tegu oli toona üüratult moodsa majaga, sest alanud oli elektriajastu ning kui algul otsustati maa-arhiivi tuleohutuse mõttes elekter sisse panna, siis hiljem jõudis elekter kogu majja, sealhulgas võimlasse ja teistessegi ruumidesse.

Varem valminud tütarlaste gümnaasiumiga moodustab arhiivi- ja võimlahoone arhitektuurse terviku, mis tänini kaunistab Pärnu kesklinna ja tõmbab endale möödujate pilke.

Kasulik või kasutu – selles on küsimus

Nüüd, pärast Pärnu arhiivi Tartusse ja Valka kolimist on 101 aasta taguse linnavalitsuse põhjendust linnaarhiivi Punasest tornist püssirohuaita ületoomise kohta, et linna ajaloo hindamatu väärtusega dokumente paremini hoida ja valvata, liigutavgi lugeda. Tänapäeval ei saanud Pärnu arhiivi hoidmise ega kaitsmisega hakkama. Nõukogude ajal läks siit vana arhiiv, nüüd järgnesid hilisemat ajalugu kajastavad dokumendid.

Maja ise on linna vara, võimla antud kasutada Pärnu spordikoolile ja võimlemistunnis käivad seal Vanalinna kooli lapsedki.

Spordikool ootab uue spordihoone valmimist, lootes sinna ruumid saada.

Vanalinna põhikooli direktor Jaan Viertek heidab silma kogu majale, et see tervenisti kooli kasutusse võtta, arhiiviruumid sealjuures. “Kooli suurim mure on ruumikitsikus,” toonitas Viertek.

Rahvusarhiivi otsust Pärnu maa-arhiiv ära kolida arutas linnavara komisjon 19. detsembril eesotsas komisjoni esimehe Simmo Saarega. Otsustati, et Vanalinna põhikool võib ruumide vabanedes hakata kasutama kunagist püssirohuaita. Selles suhtes aga, mis puudutab maja koos võimlaga, teeb ettepaneku spordirajatiste kasutamist analüüsiv komisjon.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo edastas, et arhiiviruumide ja selle kasutamise kohta ei ole ikka veel “paika pandud kindlat kontseptsiooni ning arhiiviruumis olevate riiulite saatus olenebki ruumi edasisest funktsioonist”.

“Võimla on täna spordikooli kasutuses. On arutatud spordikooli kolimist linna esindushalli, mis tähendaks seda, et võimla vabaneb ning jääks tervenisti põhikooli kasutada,” teatas avalike suhete nõunik.

Direktor Viertekil on juba üsna selge ettekujutus, kuidas seniseid arhiivi- ja kontoriruume kasutada.

Vierteki esimene eelistus on sisustada ligi 350 ruutmeetrit avarasse ja 4,7 meetri kõrguse võlvlaega ruumi aeroobikatuba ning jõusaal. Teise eelistusena on pakutud kooliraamatukogu või siis raamatukogu korraga kahele koolile - Vanalinna kooli kõrval Kuninga tänava koolile.

Arhiivi kontoriruumid sobivad Vierteki hinnangu järgi väga hästi tasandusklassile.

Tasandusklassis õpivad lapsed, kes ei suuda tavaprogrammi nii kiiresti omandada, kui õppekava ette kirjutab. “Lapsed oleksid siin omaette,” leidis Viertek toad head olevat.

Arhiivirahvas on kolinud majast tõesti väga viisakalt, jätmata endast maha koristamata ruume. Mööbel ja isegi kell seinal ning kaks raamitud kunstitööd on alles.

Lugu võib minna keeruliseks

Õnneks või õnnetuseks jäid arhiivist maha 100 aasta vanused riiulidki, mis võlvitud püssirohuaidas pikkade ridadena kõrguvad. Tegu on kahekorruselise mööbliga, mille teisele korrusele viib trepp. Mõistagi on see originaalmööbel ning ehitatud arhiivi tingimusi silmas pidades.

Tegelikult ei sobi need sügavad väikeste sahtlitega riiulid raamatukokku. Seega on raske neile mõistatada muud funktsiooni kui dokumentide hoidla. Kuid need riiulid on ilusad.

Kui eelmise linnavalitsuse aegu kerkis üles Vanalinna kooli võimla remont, avastati, et maja on 1998. aastast võetud riikliku kultuurimälestisena muinsuskaitse alla, asudes niigi Pärnu muinsuskaitsealas.

See tähendas, et remondiks tuli koostada muinsuskaitse eritingimused, mille üks osa on kultuuriväärtuslike detailide ja tarindite nimestik.

Mõistagi on pikas loetelus hoone välimus, vanad uksed, kamin, torniakna maaling, ruumide asetus, trepid, aknad, isegi võimla lagi. Aga väärtuslikuks on tunnistatud arhiivi riiulid ja kogunisti kärugi.

Nüüd, tühjade arhiiviriiulitega silmitsi seistes pöördus Viertek muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektorite poole, küsides: mis saab?

Vastas muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Karin Vimberg.

“Muinsuskaitseamet lähtub oma tegevuses Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusest, kus on sätestatud, et muinsuskaitseala eesmärk on Pärnus ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku koosluse ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurikihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaadete säilitamine,” juhatas vaneminspektor sisse võimaliku keeldude rea, liikudes aina lähemale arhiiviruumis seisvatele tühjadele riiulitele.

“Samuti on kaitse eesmärk tõrjuda muinsuskaitsealalt välja mälestistele kahjulikud ja sobimatud kasutusviisid, mistõttu igasugune edaspidine tegevus Pühavaimu 19s on muinsuskaitseameti järelevalve all, ja meie taotlus on selle hoone igakülgne säilitamine mälestisele väärikal viisil,” kirjutas riigiametnik, lisades siiski, et neil ei ole seadusest tulenevat õigust omanikule ette kirjutada, milline peaks olema selle hoone funktsioon.

Funktsiooni leida pole raske

Arhiivi kontoriruumidesse tuleb tasandusklass, võimlat kasutatakse edasi võimlana, jääb riiuleid tuubil suur arhiiviruum

Hoonele tehtud muinsuskaitse eritingimused kajastavad maja funktsiooni iseloomustustki.

“Sobilikumat ruumi annab otsida,” on kirjas muinsuskaitse eritingimuste seletavas osas. “Arhiivi hoidlasse on ehitatud sobilikud riiulid kaustade hoidmiseks. Samuti on hoidlas stabiilne temperatuur, mille tagavad hoone paksud seinad.”

Püssirohuaida seinad on tõesti paksud, ulatudes kohati 1,9 meetrini.

Võimla kohta on eritingimustes kirjas, et kuna võimla asub kooli lähedal, pole talle muud funktsiooni peale sportimise küll vaja otsida. Küll on märgitud, et mõeldav on võimlat kasutada kontsertideks, kuna ruumil on hea akustika.

Arhiivi kolimise järel on situatsioon muutunud, sest riiulitele sobivat funktsiooni enam pole ega tule.

Uued eritingimused

Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et kuna arhiivi lahkudes on Pühavaimu 19s tekkinud sootuks uus situatsioon, tuleb hoonele koostada uued eritingimused.

“Raske on ennustada, kas need lubavad arhiivi hoiuruumi mööbli välja viia,” möönis Rent. “Kui Pärnu linnavalitsuses on otsusele jõutud, mida seal tegema hakatakse, on võimalik leida kompromiss.”

Rent ei täpsustanud otsesõnu, kas kompromiss on luba arhiivimööbel välja lõhkuda.

Ometi just mööblist lahtisaamist maja kasutada sooviv Vanalinna põhikooli direktor silmas peab.

“Kui mööbel peab sisse jääma, siis võib-olla tõesti tuleb kaaluda sinna raamatukogu sisseseadmist,” arvas Viertek. Ta lisas, et raamatukogu on võimalik siis, kui kõiki riiuleid ei kästa säilitada ja need saab enamikus vahetada niisuguste vastu, mis on raamatutele sobivamad kui arhiiviriiulid.

Vierteki esimene ja kindel soov on näha arhiivi hoiuruumis siiski sportimisvõimaluse avardamist.

“Tahame tõesti kogu hoonekompleksi kooli valdusse saada,” rääkis Viertek. “Meil on peamajal suured pööningud, mille arvel saame õpiruume juurde ehitada, ning kui saame arhiiviruumigi kasutusele võtta, tuleb siia üks väga heade töötamis- ja õppimistingimustega kesklinna ajalooline kool.”

Dilemma on tõsine: kas vanad arhiiviriiulid või laste õpitingimused? Mõlemad on kultuuriväärtused.