Toomas Alatalu: Kõigi maade mässajad, protestige!

Aprillis toimus Venemaal esimene suurem meeleavaldus karantiini ja sellest tingitud sissetulekupuuduse vastu. Protestijatel tekkisid Põhja-Osseetia pealinnas Vladikavkazis kokkupõrked politseinikega ja selle tagajärjel määrati poolesajale inimesele 15 päeva aresti. Foto: Olga Smolskaja /TASS/ Scanpix

Lühiselgituse andmine suure maailma kohta läheb järjest keerulisemaks, sest kuigi on olemas demokraatlikud ja diktatuuririigid, rikkad ja arengumaad, kipuvad massirahutuste eesmärgid neis sarnanema. 

Maailma eri paikade mässajad ehk võimuga rahulolematud kipuvad hingama samas rütmis. Muidugi on see osa palju räägitud üleilmastumisest, ent ikkagi on rabav tunda Venemaa Kaug-Idas seda, mis on juba tuttav Prantsusmaalt ja Pariisist.

Konkreetselt Habarovskis läks juba neljas nädalalõpp demonstratsioonidega, kus nõuti keskvõimu 9. juulil arreteeritud kuberneri Sergei Furgali vabastamist ja ametisse ennistamist. Aeg-ajalt kõlas nõue, et president Vladimir Putin ise astugu ametist tagasi – hüüd, mis enam kui tähelepanuväärne Venemaal kehtivat režiimi teades. Prantsusmaal on aga kollastes vestides inimesed 17. novembrist 2018 igal laupäeval nõudnud president Emmanuel Macroni ja tema valitsuse tagasiastumist ehk põhimõtteliselt sama. Ühes riigis diktatuur ja teises demokraatia!?